<\/p>\n
<\/strong><\/span><\/p>\n <\/p>\n Emeriitprofessor Hannes Tammetile <\/strong>(72) <\/strong>endale tegelikult v\u00e4ga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga t\u00e4ielikult v\u00e4lja teeninud. Tammeti atmosf\u00e4\u00e4ri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimist\u00f6\u00f6dets\u00fckkel on vaid \u00fcks piisk karikas, et teda p\u00e4ris ol\u00fcmposlastega samale pulgale t\u00f5sta. Seda sama arvas ka riigi teaduspreemiate komisjon, p\u00e4rjates teda Eesti Teaduspreemia laureaadi tiitliga.<\/p>\n Oma teed enda valdkonna tippu alustas Tammet sealtsamast, kus k\u00f5ik kunagi \u2013 keskkoolist. Tollal kaalus ta ikka veel, kas minna \u00f5ppima f\u00fc\u00fcsikat v\u00f5i bioloogiat. Tammeti \u00f5nneks v\u00f5i \u00f5nnetuseks sattus ta M\u00e4rjamaa keskkoolis Juhan S\u00fctt<\/strong>i<\/strong> k\u00e4e alla, kes oleks v\u00e4ga vabalt v\u00f5inud olla ehtne Mauruse kooli \u00f5petaja. See ei t\u00e4hendanud muidugi, et viimane oleks olnud ilmeksimatu \u2013 otse vastupidi. \u201eOn puhas \u00f5nn, kui \u00f5pilane satub \u00f5petaja juurde, kes on huvitav, aga vahete-vahel natukene m\u00f6\u00f6da paneb. Eriti siis, kui \u00f5pilane ise ka sellest aru saab,\u201c muheleb Tammet. M\u00e4rjamaa keskkoolist sirgusid f\u00fc\u00fcsikuteks veel Ants Haljaste <\/strong>ja Rein Saar<\/strong>.<\/p>\n Tammeti kohtumised erakordsete, kuid vastuoluliste isiksustega j\u00e4tkusid. Kui ta 1957. aastal kooli k\u00f5rvalt laborisse t\u00f6\u00f6le sattus, m\u00f5lkusid tema m\u00f5tetes plaanid eriala suuna vahetamisest. Labori juhataja Jaan Reinelt <\/strong>oli aga nii karismaatiline, et suutis panna teda need m\u00f5tted peast heitma. “Ilma temata ei oleks ma kindlasti selle suuna peale edasi j\u00e4\u00e4nud,” j\u00e4\u00e4b professor m\u00f5tlikuks. <\/span><\/span>Keskkond sai taas motiveerivaks faktoriks – Tammet m\u00f5istis j\u00e4lle, et oskab midagi rohkemat, kui tema mentor. Siiski kirjeldab ta Reineltit, kui v\u00f5rratult head organisaatorit, kes t\u00f6\u00f6tas v\u00e4ga t\u00f5siselt, et luua tudengitele t\u00f6\u00f6tingimusi.<\/p>\n T\u00f5eliseks l\u00e4bimurdeks rahvusvahelisele teadusareenile sai aga Tammeti 1970. aastal ilmunud raamat \u201eThe aspiration method for the determination of atmospheric ion-spectra.\u201c Tammetil oli p\u00e4rast oma raamatu originaali ilmumist ka \u00fcksjagu vedamist \u2013 nii v\u00f5ttis temaga vaatamata kirjavahetusega seonduvatele raskustele \u00fchendust saksa p\u00e4ritolu Hans Dolezalek <\/strong>, kes j\u00e4lgis v\u00e4ga hoolikalt N\u00f5ukogude Liidus ilmuvat atmosf\u00e4\u00e4rielektri alast kirjandust. Dolezalek oli tollase Rahvusvahelise Atmosf\u00e4\u00e4rielektri komisjoni sekret\u00e4r ning ka m\u00f5nes-m\u00f5ttes selle vaimne isa. Tal \u00f5nnestus korraldada National Science Fondi tellimusel Tammeti raamatu t\u00f5lkimine, mille illustratsioonid saatis aga Tammet ise \u00fches kirjas mikrofilmina. Teatava autasuna, kuna otsest honoreerimist arusaadavatel p\u00f5hjustel ei toimunud, organiseeris Dolezalek Tammetile reisi \u00dchendriikidesse. Ameerika \u00fclikoolide poolt makstud seminaritasud olid piisavalt kopsakad, et reisikulud katta, NSVL-i poolne toetus Tammeti reisile oli minimaalne. \u201eKui ma \u00dchendriikidesse l\u00e4ksin, oli mul taskus vaid 10 dollarit ja see k\u00e4sti ka tagasi tuua!\u201c h\u00fc\u00fcatab Tammet. Suur oli aga raha andnud komisjoni \u00fcllatus, kui ta selle naastes t\u00f5epoolest nende lauale asetas.<\/p>\n S\u00f5bralikul sakslasel oli vaid \u00fcks puudus \u2013 t\u00f6\u00f6tades Ameerika s\u00f5jav\u00e4elaboratooriumis, oleks tema poolt saadetud kutse ilmselt koheselt pr\u00fcgikasti visatud. Samuti oli Tammet ise nii apoliitiline, kui tollal \u00fcldse v\u00f5imalik olla oli. Probleemi lahendas aga Dolezaleki nupukus, ta palus kutse saata Bernard Vonnegutil<\/strong>, kuulsa kirjaniku Kurt Vonneguti<\/strong> vennal. Bernard oli \u00fcldsusele teada-tuntud kui h\u00f5bejoodidi abil rahet\u00f5rje tegemise meetodi leiutaja. Venelased kartsid aga vendade tiheda l\u00e4bik\u00e4imise t\u00f5ttu, et keeldumise korral hakkab Kurt Vonnegutilt t\u00f5eliselt salvavaid kommentaare ilmuma. Ja Tammet saigi vabalt USA-sse reisida.<\/p>\n Legendaarse Zeusi kantsleri tiitli andis Tammetile aga keskkonnaf\u00fc\u00fcsika instituudi dotsent Hanno Ohvril<\/strong>, kui Tammet valiti Rahvusvahelise Atmosf\u00e4\u00e4rielekri komisjoni viitsepresidendiks. Organisatsioon on Rahvusvahelise Meteoroloogia ja Atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsika Assotsiatsiooni komisjon, mis suunab teemakohast uurimist\u00f6\u00f6d ning \u00fcleilmseid vaatlusi. \u201eAga see komisjon juhibki tegelikult kogu atmosf\u00e4\u00e4rielektri alast uurimust\u00f6\u00f6d ja ongi k\u00f5ige k\u00f5rgem v\u00e4lke kontrolliv institutsioon,\u201c muigab Tammet. Enda valimist sinna peab ta aga paratamatuks, kuna komisjonil oli kavas integreerida seda osa teadusest, mis NSVL-s tehti. \u201eKogu N\u00f5ukogude Liidu teaduse taseme arengu kontrollimiseks oli aga vaja viia l\u00e4bi konverents, mille organiseerimiseks oli mulle lihtsalt vaja rohkem volitusi anda,\u201c j\u00e4\u00e4b ta ise tagasihoidlikuks.<\/p>\n Tihedalt on Tammet olnud seotud ka Peterburi Geof\u00fc\u00fcsika Observatooriumiga, kus ta muutus nii omainimeseks, et kui tal v\u00e4ravast l\u00e4bip\u00e4\u00e4semiseks luba ei olnud, siis v\u00e4ravavalvur tema k\u00e4est seda ka ei k\u00fcsinud. Nimelt oli observatoorium N\u00f5ukogude ajal riikliku t\u00e4htsusega strateegiline objekt ja seet\u00f5ttu \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge turvare\u017eiimiga. Tollases Leningradis tegeles ilmam\u00f5jutamisteadusega Lev Kat\u0161urin<\/strong>, Obninskis aga terve eksperimentaalse meteoroloogia instituut. Tammet maalib elavalt mu silme ette pildid lahinguv\u00e4ljal l\u00e4bipaistmatu udu tekitamisest tiibrakettide suuna m\u00f5jutamiseni kunstliku rahetormiga.<\/p>\n Tuleviku seisukohalt v\u00f5ib aga hoopis t\u00e4htsamaks lugeda Tammeti koostatud \u00fclemaailmse atmosf\u00e4\u00e4rielektriliste vaatluste andmebaasi, mille enamik andmeid p\u00e4rinevad t\u00e4naseks t\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud Peterburis asunud Atmosf\u00e4\u00e4rielektri \u00dclemaailmsest Andmekeskusest. Tehtud m\u00f5\u00f5tmiste tulemustest on v\u00f5imalik v\u00e4lja lugeda \u00f5husaaste ning kliima muutusi kirjeldavat informatsiooni. Aerosoolide m\u00f5ju kliimale on enam-v\u00e4hem samas suurusj\u00e4rgus kasvuhoonegaasidega, seega on aerosoolide tekke uurimine kliimam\u00f5judest arusaamiseks v\u00f5tmek\u00fcsimus. Kui kasvuhoonegaaside m\u00f5judest teatakse hetkel veel suhteliselt v\u00e4he, siis aerosoolidest kordades v\u00e4hem. See ei t\u00e4henda aga Tammeti arvates seda, et me kasvuhoonegaaside emiteerimist piirama ei peaks. \u201e\u00dcks on selge, mida rohkem me kasvuhoone gaase \u00f5hku paiskame, seda rohkem me raiskame, mis t\u00e4hendab omakorda elamist lapselaste arvelt,\u201c \u00fctleb Tammet veendunud toonil.<\/p>\n Hoolimata keskkonnaf\u00fc\u00fcsika potentsiaalsest tulevikust on paraku see teadusharu Tartu \u00dclikoolis verest t\u00fchjaks jooksmas. Alafinantseerituse t\u00f5ttu ei suuda instituut praegustele doktorantidele korralikku tuleviku perspektiivi pakkuda, see omakorda p\u00f5hjustab aga paratamatult laviinprotsessi tuleviku p\u00f5lvkondade seas. Praegune keskealine p\u00f5lvkond Tammeti s\u00f5nade kohaselt veel j\u00e4\u00e4b \u2013 Urmas H\u00f5rrak<\/strong>, Madis Noppel <\/strong>ja Aadu Mirme<\/strong> \u2013 kuid noored kardavad. Lisaks, kui tudengid on piisavalt andekad, siis on ootavad neid erasektoris umbes kolm korda k\u00f5rgemad palgad. \u201eRaske on kiusatusele vastu panna ja kes neid ka s\u00fc\u00fcdistada saab,\u201c ilmub emeriitprofessori silmadesse kurb l\u00e4ige. Mainides talle oma plaani hakata inimestele selgitama, miks teadust ikkagi vaja on, naeratab ta viivuks heatujuliselt: \u201eSellest saavad n\u00fc\u00fcdseks juba k\u00f5ik aru, aga kui me r\u00e4\u00e4gime konkreetsetest projektidest, siis on arvamused hoopis teistsugused.\u201c<\/p>\n Kui ma Tammeti kabinetist lahkun, kummardub ta taas laual seisva enda v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud paari nanomeetri suurusi aeroioone registreeriva spektromeetri kohale, et selle peenh\u00e4\u00e4lestamist j\u00e4tkata. Mina j\u00e4\u00e4n aga Hannes Tammetit m\u00e4letama kui meest, kes lisaks v\u00e4lgunoolte kamandamisele on v\u00f5imeline m\u00f5jutama ka m\u00e4rksa maisemate asjade kulgu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Emeriitprofessor Hannes Tammetile (72) endale tegelikult v\u00e4ga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga t\u00e4ielikult v\u00e4lja teeninud. Tammeti atmosf\u00e4\u00e4ri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimist\u00f6\u00f6dets\u00fckkel on vaid \u00fcks piisk karikas, et teda p\u00e4ris ol\u00fcmposlastega samale pulgale t\u00f5sta. Seda sama arvas ka riigi […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[26,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1574","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-persoon","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1574","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1574"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1574\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1574"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1574"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1574"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}