{"id":15842,"date":"2011-03-30T21:56:41","date_gmt":"2011-03-30T18:56:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=15842"},"modified":"2011-04-01T14:22:08","modified_gmt":"2011-04-01T11:22:08","slug":"siiani-tapseim-kvantmootmine-murdis-heisenbergi-piirangu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=15842","title":{"rendered":"Siiani t\u00e4pseim kvantm\u00f5\u00f5tmine \u00fcletas Heisenbergi piirangu"},"content":{"rendered":"<p><strong>F\u00fc\u00fcsikud sooritasid seni t\u00e4pseima kvantm\u00f5\u00f5tmise, \u00fcletades Werner Heisenbergi j\u00e4rgi nime saanud teoreetilise piirangu.<\/strong><\/p>\n<p>K\u00f5ike t\u00e4psemad v\u00f5imalikud kvantm\u00f5\u00f5tmised tehakse interferomeetri abil, mis kasutab \u00e4ra valguse ja aine lainelist olemust. Selle meetodi abil \u00a0suunatakse kaks identset osakestekiirt detektorisse erinevaid radu pidi, kusjuures \u00fcks kiir asub oma teekonnal huvipakkuva objektiga vastastikm\u00f5jusse. Nende lainete hilisemal taaskombineerumisel tekib interferentsmuster, mis peegeldab vastastikm\u00f5jju astunud kiire h\u00e4irituse suurust ning annab meile informatsiooni objekti omaduste kohta, vahendab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928054.000-bestever-quantum-measurement-breaks-heisenberg-limit.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_15845\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/Michelson_Interferometer_Green_Laser_Interference.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-15845\" class=\"size-medium wp-image-15845\" title=\"Michelson_Interferometer_Green_Laser_Interference\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/Michelson_Interferometer_Green_Laser_Interference-300x243.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"243\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/Michelson_Interferometer_Green_Laser_Interference-300x243.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/Michelson_Interferometer_Green_Laser_Interference-250x202.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/Michelson_Interferometer_Green_Laser_Interference.jpg 597w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-15845\" class=\"wp-caption-text\">Interferentsmuster.<\/p><\/div>\n<p>Eeldades et osakesed asuvad vastastikm\u00f5jusse ainult objekti ja mitte \u00fcksteisega, siis kasvab selliste m\u00f5\u00f5tmiste t\u00e4psus proportsionaalselt kiires olevate osakeste arvuga N. Lubades sellist osakeste interaktsiooni, demonstreeris <strong>Mario Napolitani<\/strong> Barcelona Fotoonikateaduste Instituudist ning kolleegid viisi murda see nn. Heisenbergi piirang.<\/p>\n<p>Oma katses kasutasid teadlased miljonitest \u00fclijahedatest rubiidiumi aatomitest moodustatud gaasi poolt tekitatud n\u00f5rga magnetv\u00e4lja m\u00f5\u00f5tmiseks footonide kiirt. Normaalolukorras peaks iga footoni spinn t\u00e4nu selle vastastikm\u00f5jule aatomite magnetv\u00e4ljaga p\u00f6\u00f6rama kindla v\u00e4\u00e4rtuse v\u00f5rra. Antud t\u00f6\u00f6s aga valiti footonite sagedus nii, et footonid interakteerusid gaasis olles ka \u00fcksteisega, mist\u00f5ttu \u00fcks footon m\u00f5jutas teise footoni k\u00e4itumist. Need interaktsioonid viisid m\u00f5\u00f5tmist\u00e4psuseni, mis kasvas proportsionaalselt <em>N<\/em><sup>3\/2<\/sup> -ga, mis on suurem kui Heisenbergi piirang.<\/p>\n<p>Antud tehnika v\u00f5ib tulevikus viia tundlikema gravitatsioonilainete &#8211; liikuvate objektide poolt ruumi kistud l\u00f5hede &#8211; \u00a0uurimismeetoditeni. Gravitatsioonilained peaksid p\u00f5hjustama kahe objekti vahelise vahemaa muutumist ning uurimuse kohaselt saaks laser interferomeetreid kasutades sooritada selliste muutuste uurimist suurema t\u00e4psusega.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928054.000-bestever-quantum-measurement-breaks-heisenberg-limit.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v471\/n7339\/full\/nature09778.html\">Interaction-based quantum metrology showing scaling beyond the Heisenberg limit<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>F\u00fc\u00fcsikud sooritasid seni t\u00e4pseima kvantm\u00f5\u00f5tmise, \u00fcletades Werner Heisenbergi j\u00e4rgi nime saanud teoreetilise piirangu. K\u00f5ike t\u00e4psemad v\u00f5imalikud kvantm\u00f5\u00f5tmised tehakse interferomeetri abil, mis kasutab \u00e4ra valguse ja aine lainelist olemust. Selle meetodi abil \u00a0suunatakse kaks identset osakestekiirt detektorisse erinevaid radu pidi, kusjuures \u00fcks kiir asub oma teekonnal huvipakkuva objektiga vastastikm\u00f5jusse. Nende lainete hilisemal taaskombineerumisel tekib interferentsmuster, mis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-15842","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15842"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15842\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15842"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15842"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}