![\"reivelt.jpg\"](\"http:\/\/www.ajaleht.ut.ee\/vvfiles\/3\/3758645526964de7e79cf8c80054c217.jpg\" "\\"reivelt.jpg\\"")
<\/td>\n<\/tr>\nV\u00f5iksime ka k\u00fcsida, mis on \u00fcldse teaduskommunikatsiooni eesm\u00e4rk? Pakkuda lugejale meelelahutust, huvitavaid nupukesi? Anda maksumaksjale aru? Tekitada noortes huvi? Kujundada inimeste maailmapilti? Eks k\u00f5ike seda, inimestel peaks olema v\u00f5imalus teada saada, mis toimub. Aga kuidas? Missuguste meetoditega?<\/p>\n
Ajakirjaniku seisukohalt on vastus lihtne \u2013 vaja on teadusuudiseid, piisavalt lihtsustatult esitatud raporteid olulistest l\u00e4bimurretest. Aga ajakirjanik n\u00e4eb, et enamik saadaolevast infost on arusaamatu. V\u00e4ga keeruline on teemat valida, v\u00e4ga keeruline on aru saada.<\/p>\n
Aga kuidas teha erialakeeles kirja pandud m\u00f5te arusaadavaks? On vaja lihtsustada. L\u00e4htuda tuleb lugejate keskmisest kompetentsusest. Me saame kasutada m\u00f5isteid, nagu tuul, p\u00e4ike, \u00f5hupall ja mudeleid, nagu \u00f5un kukub, tuul vilistab, klaas paistab l\u00e4bi. K\u00f5rvale j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik detailid ja erialane terminoloogia.<\/p>\n
K\u00e4iku l\u00e4hevad analoogiad, nagu \u00abhead pilti metsaserval seisvast majakest on tore vaadata, palju detaile, ilu matab hinge\u00bb. Kui hakkame sellel pildil lahutust v\u00e4hendama, suurendades vastavalt \u00fche piksli m\u00f5\u00f5tmeid, siis esmalt kaovad lehed, siis puud, siis maja, j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b kaks punkti, taevas ja maa, \u00fcks sinine, teine m\u00e4\u00e4rdunud roheline.<\/p>\n
Vist on nii, et \u00fches keskmises teadusuudises on teadust j\u00e4rel sellise kahe punkti jagu. Kusjuures parema uudisv\u00e4\u00e4rtuse saavutamiseks v\u00e4rvime \u00fche neist ilusamaks, n\u00e4iteks oran\u017eiks. Saame teadustulemuse utreeritud, \u00fclipretensioonika, avalikkusele suunatud formuleeringu.<\/p>\n
Sellest kujundist v\u00f5ib ka j\u00e4reldada, et kui teadlane tegeleb n\u00e4iteks pikki aastaid majakese kanalisatsiooni ehitamisega, siis tema t\u00f6\u00f6 populaarteaduslik kirjeldus on \u00fchesugune n\u00fc\u00fcd ja ka k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Raske on selles uudisv\u00e4\u00e4rtust leida \u2013 muidugi v\u00f5ime oma lihtsustuses veel m\u00f5ne v\u00e4rvi v\u00e4lja vahetada.<\/p>\n
Teadlane \u00fchel pool, ajakirjanik ja avalikkus teisel pool. Kes peaks tegema k\u00f5ik h\u00e4davajalikud lihtsustused? Eks ikka see, kel on olemas p\u00e4devus, et teemast aru saada ehk teadlane. Olen kindlalt seda meelt, et parim teadusajakirjanik on mingis l\u00e4hedases valdkonnas doktorikraadi omav hea suhtlus- ja keeleoskusega inimene. Pigem ajakirjandushuviline (endine) teadlane, kui teadushuviline ajakirjanik. Ilma sisulise p\u00e4devuseta on teadusajakirjanik pime ning tema saatus on veebist, ajakirjast Nature vms allikatest talle arusaadavaks s\u00f5nastatud materjalide t\u00f5lkimine eesti keelde. Ja mis ehk isegi olulisem \u2013 ta ei oska esitada teadlasele \u00ab\u00f5igeid\u00bb k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Selliseid inimesi on raske leida ja veel raskem motiveerida. Eesti on v\u00e4ike riik.<\/p>\n
\u00dchtlasi annan k\u00f5igile asjast huvitatutele teada, et f\u00fc\u00fcsika instituudis hakatakse edaspidises k\u00f5igilt doktorantidelt n\u00f5udma keskmisele g\u00fcmnasistile suunatud kokkuv\u00f5tet oma t\u00f6\u00f6 tulemusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tahaksin lisada f\u00fc\u00fcsikust teadlase m\u00f5tteid 16. mai UT-s ilmunud Villu P\u00e4\u00e4rti arvamusloos \u00abKui tumm avaks suu\u00bb teemadel. Viidatud artiklist loeme: \u00abEestis on teadus meedias endiselt midagi marginaalset, raskesti arusaadavat ja t\u00f5lkimatut\u00bb. \u00a0 V\u00f5iksime ka k\u00fcsida, mis on \u00fcldse teaduskommunikatsiooni eesm\u00e4rk? Pakkuda lugejale meelelahutust, huvitavaid nupukesi? Anda maksumaksjale aru? Tekitada noortes huvi? Kujundada inimeste maailmapilti? Eks […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}