\n
ESA Science Programme Committee (SPC) kiitis heaks kolme projekti nn. defineerimisfaasi sisenemise. Tegu on j\u00e4rgmise sammuga pikas valikus, millised kaks missiooni t\u00f5epoolest ka k\u00e4iku l\u00e4hevad.<\/p>\n
![\"ESA](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/exploring_space_high-300x219.jpg\" "\\"exploring_space_high\\"")
ESA kosmoseprogramm j\u00e4tkub. Allikas: ESA<\/p><\/div>\n
Kolmeks valitud ettepanekuks osutusid Eukleides, Planetaarsete m\u00f6\u00f6dumiste ja t\u00e4htede heleduse k\u00f5ikumise uurija (PLATO) ja P\u00e4ikese kaaslane (Solar Orbiter<\/em>.)<\/p>\n <\/span><\/p>\n Eukleidese \u00fclesandeks on leida vastus moodsa fundamentaalf\u00fc\u00fcsika ja kosmoloogia \u00fchele p\u00f5hik\u00fcsimusele tumeenergia ja tumeaine loomuse kohta. Astronoomid on n\u00fc\u00fcdseks veendunud, et need kaks moodustavad meie universumist vaieldamatu enamuse. Tavalist n\u00e4htavat ainet on vaid 3% ringis. Eukleides hakkaks uurima galaktikate paiknemist, eesm\u00e4rgiga leida tumedate komponentide roll universumi ehituses.<\/p>\n PLATO missiooni k\u00e4igus loodetakse teada saada, kui tihti t\u00e4htede \u00fcmber planeete t\u00f5epoolest leidub, See h\u00f5lmaks ka nn. Kuldtsoonis paiknevate Maa-analoogide otsimist. Lisaks oleks PLATO v\u00f5imeline uurima ka t\u00e4htede sisemust, m\u00e4rgates harva t\u00e4htede pindu l\u00f5hestavaid hiiglaslikke gaasipurskeid.<\/p>\n Solar Orbiter<\/em> hakkaks uurima aga midagi m\u00e4rksa Maa-l\u00e4hedasemat \u2013 meie P\u00e4ikest ennast. Seda l\u00e4hemal, kui taolised uurimissatelliidid kunagi varem, P\u00e4ikesest pelgalt 62 p\u00e4ikeseradii kaugusel. Kaaslane saadaks pilte ning andmeid P\u00e4ikese polaarregioonide ning tagak\u00fclje kohta ka siis, kui need Maalt n\u00e4ha ei ole.<\/p>\n Nimetatud kolm missiooni on finalistid 52-st 2007. aastal tehtud ettepanekust, p\u00e4\u00e4sedes l\u00e4bi ka t\u00f6\u00f6stuslikust hinnangust 2008, mis k\u00e4rpis projektide arvu kuueni. \u201eSee on olnud v\u00e4ga raske otsus, k\u00f5ik v\u00e4ljapakutud missioonid on olnud v\u00e4ga tugeva teadusliku tagap\u00f5hjaga,\u201c \u00fctles Lennart Nerdh<\/strong>, SPC komisjoni \u00fcks liikmetest.<\/p>\n Viimane otsus, millised kaks projekti t\u00f5epoolest k\u00e4iku l\u00e4hevad, tehakse 2011.aasta keskpaigas. L\u00f5pliku hinnangukriteeriumina saab kindlasti m\u00e4\u00e4ravaks ka nende hind ning suhe ESA eelarvesse. Lisaks on k\u00f5igi projektide puhul vaja lahendada ka mitmeid probleemseid kohti, mida loodetakse teha defineerimisfaasis.<\/p>\n Vahepeal peab SPC juunis otsustama ka selle, kas osaleda SPICA programmis. SPICA oleks Jaapani kosmoseagentuuri (JAXA) poolt juhitud infrapunateleskoobi projekt, mis t\u00e4idaks seni pimeda spektrivahemiku ESA-NASA Webb teleskoobi ning ALMA teleskoobi vahel. SPICA keskenduks noortes ja kaugetes galaktikates tekkivate planeetide moodustumise uurimisele.<\/p>\n \u201eNeed missioonid j\u00e4tkavad Euroopa seotust maailmaklassilise kosmoseteadusega ning demonstreerivad, et ESA Cosmic Vision <\/em>programm keskendub selgelt maailma kosmoseteaduse p\u00f5hik\u00fcsimustele,\u201c lausus David Southwood<\/strong>, ESA teaduse -ja robotuuringute direktor uhkelt.<\/p>\n Allikas:<\/p>\n ESA \u2013 \u201eESA chooses three scientific missions for further study\u201c<\/a><\/p>\n Lisaks:<\/p>\n M-klassi projektide ajakava<\/a><\/p>\n ESA Cosmic Vision<\/em> programm<\/a><\/p>\n 27<\/span> Feb<\/span> 2010<\/span><\/p>\n Posted by Jaan-Juhan Oidermaa. No Comments<\/a><\/p>\n NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise p\u00f5hjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust.<\/strong><\/p>\n Aastak\u00fcmneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud \u00f5hus leiduvad kemikaalid p\u00fc\u00fcavad P\u00e4ikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad P\u00e4ikese kiiri, p\u00f5hjustades kliima jahenemist.<\/p>\n Seni on kliimamuutuste kohta tehtud uuringud peamiselt anal\u00fc\u00fcsinud erinevate \u00fchendite m\u00f5ju kliimale. Nadine Ungeri <\/strong>juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchma uuring l\u00e4heneb probleemile aga intuitiivsemast k\u00fcljest, uurides gaaside ja aerosoolide m\u00f5jusid majandussektorite kaupa. Iga majandusharu emiteerib unikaalse spektri gaase ning aerosoole, m\u00f5jutades seega kliimat eri viisidel ning erineval ajaskaalal.<\/p>\n Kliimat m\u00f5jutavate gaaside jaotus majandussektorite alusel. Allikas: NASA GISS\/Unger<\/p>\n \u201cMe tahtsime pakkuda informatsiooni kujul, mis oleks kliimapoliitika kujundatele kasulik. Selline l\u00e4henemisviis teeb kergemaks erinevate (majandus)sektorite kindlaks tegemise, mille emissioonide v\u00e4hendamine oleks kliimale kasulik ning neid, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada soovimatuid tagaj\u00e4rgi,\u201d \u00fctles Unger. Nende anal\u00fc\u00fcsi kohaselt on mootrs\u00f5idukitel atmosf\u00e4\u00e4risoojenemisel suurim osa, kuna nende poolt \u00f5hkupaisatavatel kasvuhoonegaasidel on kliimat soojendav m\u00f5ju. Samas emiteerivad nad vaid v\u00e4heseid kliimat jahutavaid aerosoole. Teisele kohale platseerus majapidamistes biok\u00fctuste kasutamine. Elusloomade kasvatus, eriti metaani \u00f5hku paiskav karjakasvatus j\u00e4i aga \u00fcllatavalt kolmandaks.<\/p>\n Teisest k\u00fcljest emiteerib t\u00f6\u00f6stussektor tervet hulka sulfaate ning teisi kliimat jahutavaid aerosoole, mis vastutavad suuresti kliimajahenemise eest. Biomassi p\u00f5lemisel, mis ilmneb suuresti looduslike tulekahjude t\u00f5ttu, paisatakse \u00f5hku suur kogus orgaanilisi s\u00fcsinikuosakesi, mis blokeerivad P\u00e4ikese kiirgust.<\/p>\n Siiski on aerosoolidel kliima jahutamise k\u00f5rval ka ohtlik m\u00f5ju inimeste tervisele. Mitmetes arengumaades tehakse k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, et nende hulka \u00f5hus v\u00e4hendada. Selline tegevus aga eemaldab \u00fche hoova globaalse soojenemise peatamiseks. \u00d5hku paisatavad aerosoolid on viimastel aastak\u00fcmnetel soojenemist suurel m\u00e4\u00e4ral tasakaalustanud.<\/p>\n \u201cSoojenemine peaks kiirenema, kui me j\u00e4tkame aerosoolide eemaldamist,\u201d \u00fctles Unger. \u201cSiiski ei ole meil selle sammu tegemisel valikut, kuna inimeste \u2013ning \u00f6kos\u00fcsteemi tervis on esikohal. See t\u00e4hendab aga, et me peame suuremat t\u00f6\u00f6d tegema kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamisel,\u201d lisas ta. Kliimat m\u00f5jutavate t\u00f6\u00f6stusharude jaotus aastal 2020 ja 2100. Allikas: NASA GISS\/Unger<\/p>\n \u201cVahe tuleb sellest, et kasvuhoonegaaside m\u00f5jud kasvavad ja intensiivistuvad aja jooksul, kuna nad j\u00e4\u00e4vad atmosf\u00e4\u00e4ri pikaks ajaks. Aerosoolid aga sajavad paari p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast \u00f5hku paiskamist taas alla, m\u00f5jutades kliimat vaid l\u00fchikest aega,\u201d selgitas Unger.<\/p>\n Iga majandusharu puhul uuris Ungeri t\u00f6\u00f6r\u00fchm erinevate keemiliste \u00fchendite m\u00f5jusid, kaasa arvatud s\u00fcsinikdioksiidi, l\u00e4mmastikdioksiidi, metaani, orgaanilise s\u00fcsiniku, musta s\u00fcsiniku, nitraatide, sulfaatide ning osooni m\u00f5jusid.<\/p>\n Samuti uuris r\u00fchm, kuidas emissioonid pilvi m\u00f5jutavad, millel on kliimale kaudne m\u00f5ju. M\u00f5ned aerosoolid, eriti sulfaadid ning orgaaniline s\u00fcsinik muudavad pilvi heledamaks, suurendades sellega nende albeedot. Lisaks pikendavad aerosoolid pilvede eluiga, p\u00f5hjustades sellega kliimat jahutavat efekti. Samal ajal neelab aga must s\u00fcsinik ehk tahm P\u00e4ikese valgust, soojendades sellega atmosf\u00e4\u00e4ri ja p\u00f5hjustab pilvede kadumist. Antud protsessi nimetatakse pool-otseseks aerosooli efektiks ning sellel on kliimat soojendav m\u00f5ju.<\/p>\n Uue anal\u00fc\u00fcsi kohaselt soodustavad biomassi p\u00f5letamine ja t\u00f6\u00f6stusektori emissioonid aerosooli ja pilve vahelisi protsesse, millel on kliimale suur jahutav m\u00f5ju. Samas p\u00f5hjustab teedel liikuv transport ja majapidamistes p\u00f5letatavad biok\u00fctused pilvedega seonduvat soojenemist. Allikas:<\/p>\n NASA \u201cRoad Transportation as Key Driver of Warming in New analysis from NASA\u201d<\/p>\n http:\/\/www.nasa.gov\/topics\/earth\/features\/road-transportation.html<\/a><\/p>\n Lisaks:<\/p>\n Intervjuu Nadine Ungeriga<\/p>\n http:\/\/www.nasa.gov\/topics\/earth\/features\/unger-qa.html<\/a><\/p>\n Aerosoolide m\u00f5just kliimale:<\/p>\n http:\/\/earthobservatory.nasa.gov\/Features\/Aerosols\/<\/a><\/p>\n 27<\/span> Feb<\/span> 2010<\/span><\/p>\n Posted by Stiina Kristal. No Comments<\/a><\/p>\n Grafeenil, \u00fche aatomkihi paksusel meek\u00e4rje struktuuriga s\u00fcsiniku v\u00f5restikul on potentsiaali leida tulevikus kasutust raadiotes, arvutites, telefonides ning muudes elektroonikaseadmetes. Kuid selle rakendamist takistab fakt, et pool-metallilisel grafeenil puudub keelutsoon, mist\u00f5ttu ei saa seda h\u00e4sti kasutada kui pooljuhti, et v\u00f5imendada v\u00f5i l\u00fclitada elektroonilisi signaale.<\/p>\n Kuigi grafeenlehekesi nanoribadeks l\u00f5igates v\u00f5ib tekitada suurema keelutsooni ning seel\u00e4bi seadmete t\u00f6\u00f6v\u00f5imet parandada, on nanoribadest valmistatud seadmetel t\u00fc\u00fcriv vool piiratud ning praktikas oleks selliste seadmete konstrueerimiseks tarvis toota suures koguses tihedasti \u00fcksteise k\u00f5rvale asetatud nanoribade komplekte. Selline protsess on aga veel saavutamata.<\/p>\n UCLA Henry Samueli School of Engineering and Applied Science\u2019<\/strong>i tehnika ning materjaliteaduse professor Yu Huang<\/strong> on aga koost\u00f6\u00f6s oma uurimisgrupi ja <\/strong>UCLA keemiaprofessori Xiangfeng Duan<\/strong>\u2018iga grafeeniga seotud v\u00e4ljakutsetele ehk uue lahenduse leidnud.<\/p>\n Ajakirja Nature Nanotechnology <\/em>m\u00e4rtsikuises v\u00e4ljaandes ilmuvas artiklis kirjeldab Huang<\/strong>\u2018i t\u00f6\u00f6r\u00fchm uue grafeenist koosneva nanostruktuuri \u2013 grafeen-nanov\u00f5rgu(GNM<\/strong>) \u2013 valmistamist. Uus struktuur v\u00f5imaldab tekitada suures grafeenlehes keelutsooni, et luua v\u00e4ga \u00fchtlane ja \u00f5huke pooljuhtkiht, mida on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6delda standardsete pooljuhtt\u00f6\u00f6tlus meetoditega.<\/p>\n ,,Nanov\u00f5rgu valmistamiseks tuleb grafeenkihti(desse) torgata tihedasti \u00fcksteise k\u00f5rval paiknevate ridadena augud, kasutatades \u00f5hukest isevalmistatud kopol\u00fcmeerist kilet kui katvat \u0161ablooni,\u201d lausus Huang.<\/p>\n Nanov\u00f5rgul v\u00f5ib olla erinevaid perioodilisusi, see t\u00e4hendab kaugusi kahe k\u00f5rvutiasetseva nanoaugu keskpunktide vahel. Minimaalne kaugus kahe naaberaugu servade vahel on aga k\u00f5igest 5 nanomeetrit<\/strong>.<\/p>\n V\u00f5imalus ise valida nanov\u00f5rgu perioodilisust ning kaugust kahe naaberaugu servade vahel on nanov\u00f5rgu elektrooniliste omaduste reguleerimise osas v\u00e4ga oluline, sest laengute kandmise omadused s\u00f5ltuvad paljuski kriitilise voolu trajektooride arvust ning laiusest.<\/p>\n Huang<\/strong>\u2018i t\u00f6\u00f6r\u00fchm on selliseid nanov\u00f5rke pooljuhtkanalitena kasutades demonstreerinud toatemperatuuril funktsioneerivaid transistoreid, mis suudavad kannatada ligi 100 korda suuremaid voolutugevusi kui \u00fcksikutest grafeen-nanoribadest koosnevad seadmed, kuid millede sisse-v\u00e4ljal\u00fclitussuhted on v\u00f5rreldavad. Sisse-v\u00e4ljal\u00fclitussuhe on suhe voolude vahel, mis l\u00e4bivad seadet kui see on kas sisse v\u00f5i v\u00e4lja l\u00fclitatud. \u00dcldjuhul n\u00e4itab see \u00e4ra kui efektiivselt on v\u00f5imalik transistorit sisse ja v\u00e4lja l\u00fclitada.<\/p>\n Teadlased demonstreerisid ka, et varieerides kaugust kahe k\u00f5rvutiasetseva nanoaugu servade vahel on v\u00f5imalik sisse-v\u00e4ljal\u00fclitussuhet muuta.<\/p>\n ,,Grafeen-nanov\u00f5rgu abil on v\u00f5imalik lahendada mitmeid kriitilisi probleeme seoses grafeeniga, samuti kaovad \u00e4ra mitmed tootmisega seotud k\u00fcsimused,,\u201d \u00fctles Huang<\/strong>. ,,Seoses hiljutiste edusammudega grafeeni \u2018kasvatamisel\u2019 suurem\u00f5\u00f5tmelisele alusmaterjalile on nanov\u00f5rgu kontseptsioonil potentsiaali teha v\u00f5imalikuks \u00fchtlane ja \u00f5huke pooljuhtkiht, mida oleks v\u00f5imalik kasutada integreeritud seadmete ning vooluringide tootmiseks, kus seadme m\u00f5\u00f5tmeid ning juhtivusvoolu suurust on v\u00f5imalik eelistuste kohaselt muuta.<\/p>\n ,,Seega on grafeen-nanov\u00f5rgu kontseptsioon teerajajaks grafeeni praktilistele rakendustele pooljuhtmaterjalina tuleviku elektroonikaseadmetes. Grafeen-nanov\u00f5rgu ainulaadne struktuur ning elektroonilised omadusted v\u00f5ivad tulevikus avada uksed ka uutele v\u00f5imalustele \u00fclitundlike biosensorite ning j\u00e4rgmise spintroonika( http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Spintronics<\/a> ) generatsiooni vallas, alustades magnetsensoritest ja l\u00f5petades m\u00e4luseadmetega,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n L\u00e4hemalt: http:\/\/www.physorg.com\/news186397884.html<\/a><\/p>\n 27<\/span> Feb<\/span> 2010<\/span><\/p>\n Posted by Stiina Kristal. No Comments<\/a><\/p>\n Kolmap\u00e4eval t\u00f5i firma Bloom Energy<\/strong> avalikkuse ette uue innovatiivse k\u00fctuseelemendi, mis lubab toimetada ka k\u00f5ige kaugematesse maailmanurkadesse puhast ja taskukohast energiat.<\/p>\n Oma ametliku deb\u00fc\u00fcdi tegid Bloom\u2019i serverid eBay<\/strong> hoones, mida need energiaallikad n\u00fc\u00fcd osaliselt t\u00f6\u00f6s hoiavad. Serverid on kokku pandud k\u00fctuseelementidest, mis omakorda on valmistatud silikoonist \u2013 materjalist, mida leidub rikkalikult liivas.<\/p>\n \u201cBloom\u2019i k\u00fctuseelementide tehnoloogial on potentsiaali tuua praegusesse energiat\u00f6\u00f6stusesse suuri muutusi,\u201d lausus California kuberner Arnold Schwarzenegger<\/strong> tutvustades Bloom\u2019i asutajat K.R.Sridhar<\/strong>\u2018i.<\/p>\n \u201cTa on inimene, kes ei kujunda mitte ainult California, vaid kogu maailma energiatulevikku,\u201d \u00fctles ta. Kutsetega \u00fcrituse m\u00f5juv\u00f5imsatest isikutest koosneva publiku hulgas olid ka Google<\/strong>\u2018i kaasasutaja Larry Page<\/strong>, eBay<\/strong> tegevdirektor John Donahoe<\/strong> ning endised USA riigisekret\u00e4rid George Shultz<\/strong> ja Colin Powell<\/strong>.<\/p>\n K\u00fctuseelementide tehnoloogia ulatub tagasi 1800-ndate keskpaika, kuid Bloom\u2019il \u00f5nnestus leida viis kus pole tarvis kalleid metalle <\/strong>nagu plaatina, vaid energiat toodetakse hapnikumolekule liikuma pannes.<\/p>\n Vastavalt Sridhar\u2019ile t\u00f6\u00f6tavad Bloom\u2019i serverid mitmete k\u00fctuste p\u00f5hjal, mis t\u00e4hendab seda, et tarbija v\u00f5ib ise valida k\u00fctuse, mis on l\u00e4hi\u00fcmbruses kergesti k\u00e4ttesaadav v\u00f5i taskukohane.<\/p>\n Servereid, mida vaatamata Sridhari halvakspanule h\u00fc\u00fcdnime suhtes \u201cBloom box<\/strong>\u2018ideks\u201d h\u00fc\u00fctakse, on Californias saladuskatte all testinud juba mitmed suurkorporatsioonid, kaasa arvatud eBay<\/strong>, Wal-Mart<\/strong> ja Coca-Cola<\/strong>.Bloom\u2019i esimene klient oli Google, kes ostis neli serverit, mis paigutati nende Californias Mountain View\u2019s asuvasse hoonesse.\u00a0\u201dMa olen selle projekti suur toetaja,\u201d \u00fctles Page. \u201cMa tahaksin n\u00e4ha, et \u00fchel hetkel, kui see tehnoloogia valmis on, t\u00f6\u00f6taks kogu meie andmebaas sellel,\u201d \u00fctles Page.<\/p>\n Iga Bloom\u2019i server, v\u00f5imeline tootma 100 kilovatti energiat, maksab 700-800 tuhat dollarit, kuid p\u00e4rast tootmise suurenemist ning efektiivsete m\u00f5\u00f5tmete saavutamist oodatakse suurt hinnalangust.\u00a0Et tehnoloogia j\u00f5uaks kasutusele ka kodudes, l\u00e4heb Sridhari arvates veel ligi k\u00fcmme aastat.\u00a0Bloom\u2019i serverid toodavad energiat 60% puhtamalt kui s\u00fctt p\u00f5letavad elektrijaamad ning elektriliine pidi kohale vedamise asemel toodavad nad energiat kohapeal.<\/p>\n V\u00e4idetakse, et Bloom\u2019i uued energiaallikad on kaks korda efektiivsemad kui \u00dchendriikide elektriv\u00f5rk, mis t\u00e4hendab, et sama koguse energia tootmiseks kulub poole v\u00e4hem k\u00fctust.\u00a0Telliskivisuurust k\u00fctuseelementi k\u00e4es hoides \u00fctles Sridhar, et praegu paneks see p\u00f5lema tavalise elektripirni, kuid tulevikus suudab see rahuldada \u00fche tavalise USA kodumajapidamise energiavajaduse.\u00a0Bloom\u2019i serveriga toodetud elektrienergia maksab ligikaudu \u00fcheksa senti(1,012 kr) kilovatttunni kohta v\u00f5rreldes tavap\u00e4rase 14-15 sendiga(1,687kr).\u00a0Sridhar\u2018<\/strong>i andmetel tasuvad serverid ennast energia arvelt s\u00e4\u00e4stmisega \u00e4ra kolme kuni viie aastaga, ning neil on 10-aastane garantii.<\/p>\n Endine riigisekret\u00e4r ning Bloom\u2019i juhatuse liige Colin Powell<\/strong> arvas, et serveritest v\u00f5ib saada tulutoov asi ka s\u00f5jav\u00e4ele, mis on s\u00f5jatehnika arenguga seoses muutunud \u00fcha rohkem energiast s\u00f5ltuvaks.\u00a0See on l\u00e4bimurre,\u201d \u00fctles Powell. \u201cVarem v\u00f5i hiljem saab see tehnoloogia olema kodudes \u00fcle kogu Ameerika. M\u00f5elda vaid mida t\u00e4hendab see kogu inimkonna jaoks.\u201d<\/p>\n Loe ka<\/strong>: http:\/\/www.physorg.com\/news186246027.html<\/a><\/p>\n 26<\/span> Feb<\/span> 2010<\/span><\/p>\n Posted by Jaan-Juhan Oidermaa. No Comments<\/a><\/p>\n Jaapanlaste poolt juhitud rahvusvahelise T2K eksperimendi teadlased teatasid teisip\u00e4eval, et nad on teinud suure sammu salap\u00e4raste neutriinov\u00f5nkumiste p\u00f5hjuste m\u00f5istmiseks.<\/strong><\/p>\n \u201eT2K\u201c (Tokai-to-Kamioka, J.J.O.) eksperimendis tekitatakse Tokai osakestekiirendis (J-PARC) tihe neutriinode kiir, mis sihitakse Kamiokande maa-alusese neutriinodedetektori poole. 24.veebruaril teatasid eksperimendis osalevad f\u00fc\u00fcsikud, et nad on esimest korda edukalt tulistanud ning registreerinud neutriinode kiire 295 kilomeetri kaugusel asuvas Kamiokande kompleksis. \u201eSee on suur samm edasi,\u201c \u00fctles T2K eestk\u00f5neleja Takashi Kobayashi<\/strong>, lisades, et nad on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle k\u00fcmne aasta, et see projekt \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalikuks saaks.<\/p>\n Neutriinod reageerivad tavalise ainega v\u00e4ga harva ning seega on neid v\u00e4ga raske registreerida. Siiski kasvab v\u00f5imalus, et v\u00e4hemalt \u00fcks neist detektoris aatomituuma tabab ja selle tagaj\u00e4rjel valgust kiirgama paneb, tunduvalt, kui neid on kimbus triljoneid. Jaapani T2K eksperimendi eesm\u00e4rgiks on uurida \u00e4\u00e4rmiselt veidrat sorti moondumisreaktsiooni, kus elektron-, m\u00fc\u00fcon -ja tau-neutriinod spontaanselt \u00fcksteiseks muutuvad. Kuigi f\u00fc\u00fcsikud olid juba enne sellisest v\u00e4rvi muutusest teadlikud, on s\u00e4\u00e4rase neutriinov\u00f5nkumise p\u00f5hjuste detailid siiski veel h\u00e4gused.<\/p>\n Kuna neutriinode ja aine vastastikm\u00f5ju on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike, v\u00f5ivad nad l\u00e4bida tervet Maad, kaldudes algsest trajektoorist v\u00e4hem k\u00f5rvale, kui aknaklaasi l\u00e4biv valguskiir. N\u00f5rk reaktsioon lubab teadlastel nende k\u00e4itumise kohta v\u00e4ga t\u00e4pseid hinnanguid anda. Seet\u00f5ttu oli \u0161okeeriv, kui P\u00e4ikese termotuumareaktsioonist l\u00e4htuv neutriinode voog oli tunduvalt v\u00e4iksem, kui arvatud. Teine anomaalia ilmnes, kui Super-Kamiokande detektori kogutud andmete p\u00f5hjal n\u00e4idati, et kosmiliste kiirte poolt atmosf\u00e4\u00e4ris tekitatav neutriinode voog erines oluliselt, s\u00f5ltudes sellest, kas neutriinod tulid \u00fclevalt v\u00f5i altpoolt. Praeguse osakestef\u00fc\u00fcsika k\u00e4sitluse kohaselt ei ole selline asi v\u00f5imalik. Teised eksperimendid on n\u00e4idanud, et s\u00e4\u00e4raseid anomaaliaid tekitavad neutriinov\u00f5nkumised, kui need \u00fcksteiseks muunduvad.<\/p>\n Super-Kamiokande neutriinode detektor. Allikas: J-PARC<\/p>\n T2K eksperiment konstrueeriti, et m\u00f5\u00f5ta s\u00e4\u00e4raseid v\u00f5nkumisi senisest tunduvalt t\u00e4psmemini. Lisaks v\u00f5imaldab parem v\u00f5imekus registreerida ka praeguseni eksperimentaalselt kinnitamata J-PARC-is tekitatud m\u00fc\u00fcon-neutriinode muutumist elektron-neutriinodeks. \u201eAntud eksperiment on k\u00fcmme korda tundlikum, kui \u00fckski seni l\u00e4bi viidud,\u201c kinnitas David Wark<\/strong>, Londoni Imperial kolled\u017ei professor. Kogutud andmed v\u00f5ivad heita ka valgust k\u00fcsimusele, miks me \u00fcle\u00fcldse eksisteerime. \u201eMeile teada olevate f\u00fc\u00fcsikaseaduste kohaselt peaks olema ainet ja antiainet universumis sama palju,\u201c lisas Wark. Kuna aga tavaline aine ja antiaine annihileerivad teineteist, siis peaks praeguse kosmose asemel eksisteerima universum, mis koosneks ainult puhtast kiirgusest. Seet\u00f5ttu peavad kehtima antiaine ja tavalise aine jaoks erinevad f\u00fc\u00fcsikaseadused. \u201eMe ei tea veel, mis see t\u00e4pselt on, ent neutriinov\u00f5nkumised on \u00fcks koht, kust see erinevus tulla v\u00f5ib,\u201c \u00fctles Wark.<\/p>\n Eksperimendi kollektiivi entusiasmi jagas ka CERN-i direktor Rolf Heuer<\/strong>: \u201eMaailma \u00fche esimese neutriinode superkiirgaja t\u00f6\u00f6 algus on suur saavutus ning toob kindlasti kaasa parema arusaamise nendest m\u00fcstilistest osakestest. Kuigi ajal, mil maailma vaevavad finantsraskused on t\u00e4htis meeles pidada, et baasteadused on ja j\u00e4\u00e4vad progressi lahutamatuks osaks. Seet\u00f5ttu on s\u00fcdantliigutav, et selline initsatiiv viimaks k\u00e4iku l\u00e4ks.\u201c<\/p>\n Allikad:<\/p>\n T2K eksperimendi pressiteade:<\/p>\n http:\/\/www.kek.jp\/intra-e\/press\/2010\/T2KfirstEvent.html<\/a><\/p>\n Artikkel ajakirjas The New Scientist:<\/p>\n http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn18582-worlds-most-sensitive-neutrino-experiment-begins.html<\/a><\/p>\n Lisaks:<\/p>\n T2K eksperimendi koduleht:<\/p>\n http:\/\/jnusrv01.kek.jp\/public\/t2k\/index.html<\/a><\/p>\n J-PARC-i osakestekiirendi kompleksi koduleht:<\/p>\n http:\/\/j-parc.jp\/index-e.html<\/a><\/p>\n Kamiokande detektor:<\/p>\n http:\/\/www-sk.icrr.u-tokyo.ac.jp\/sk\/index-e.html<\/a><\/p>\n 24<\/span> Feb<\/span> 2010<\/span><\/p>\n Posted by Stiina Kristal. No Comments<\/a><\/p>\n Ameerika \u00dchendriikides valmis hiljuti maailma kiireim grafeentransistor, \u00e4ral\u00f5ikesagedusega\u00a0100GHz<\/strong>. Transistori ehitanud teadlaste arvates on tulevikus v\u00f5imalik seadme m\u00f5\u00f5tmeid v\u00e4hendada ja optimiseerida nii, et see oleks kiireim k\u00f5igist harilikest silikoonip\u00f5histest transistoritest. Uus transistor leiaks kasutust mikrolaine-kommunikatsiooniseadmetes ning pildit\u00f6\u00f6tlustehnoloogiates. Et elektronid suudavad liikuda k\u00f5igest \u00fche s\u00fcsiniku aatomkihi paksuses grafeenis \u00fclisuurel kiirusel, on seda tulevikus v\u00f5imalik kasutada paljudes elektroonikaseadmetes. Elektronid k\u00e4ituvad seal kui relativistlikud osakesed<\/strong>, millel puudub seisumass. T\u00e4nu sellele ning muudele ebatavalistele f\u00fc\u00fcsikalistele ning mehaanilistele omadustele v\u00f5ib \u201cimematerjal\u201d grafeen tulevikus asendada elektroonikat\u00f6\u00f6stuses rohkesti kasutatavat silikooni, et valmistada kiiremaid transistoreid kui \u00fckski senitoodetutest.<\/p>\n Phaedon Avouris<\/strong> ja Yu-Ming Lin<\/strong> koos kolleegidega IBMi TJ Watson Research Centre\u2019is New Yorgis<\/strong> alustasid oma v\u00e4ljatransistori valmistamist kuumutades \u00f5hukest silikoonkarbiidi(SiC)<\/strong> plaadikest, et grafeeni kujul saada pindmiseks kihiks s\u00fcsiniku aatomid. Seej\u00e4rel sadestati grafeenile l\u00e4tte- ja suudmeelektroodid<\/strong>, j\u00e4ttes nende vahele katmata grafeens\u00fcvendid.<\/p>\n K\u00f5ige keerulisem oli aga j\u00e4rgmine samm \u2013 \u00f5hukese isoleerkihi sadestamine veel katmata grafeenile, kahjustamata selle elektroonilisi omadusi. Et kaitsta grafeeni, asetati sellele \u00f5huke, 10 nanomeetrine (10-9<\/sup> meetrit) kiht pol\u00fc-h\u00fcdroksu-st\u00fcreeni <\/strong>\u2013 kaubanduslikus pooljuhtt\u00f6\u00f6tluses kasutatav pol\u00fcmeer. Seej\u00e4rel sadestati \u00fcksteise j\u00e4rel tavaline oksiidikiht ning metallist paisuelektrood<\/strong>.<\/p>\n Paisu laius on \u00fcpriski suur, <\/span>240 nanomeetrit<\/strong>, kuid f\u00fc\u00fcsikute arvates on seda tulevikus v\u00f5imalik seadme parendamise eesm\u00e4rgil v\u00e4hendada.<\/span><\/p>\n Sama paisu laiuse juures on uuel grafeentransistoril k\u00f5rgem \u00e4ral\u00f5ikesagedus kui parimatel silikoonip\u00f5histel MOSFET<\/strong>idel(metall-oksiid-pooljuht v\u00e4ljatransistor, S.K), millede \u00e4ral\u00f5ikesagedus on ligikaudu 40GHz<\/strong>. \u00c4ral\u00f5ikesageduseks nimetatakse sagedust, millest k\u00f5rgema korral transistori t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langeb m\u00e4rgatavalt. Uus seade purustas IBM<\/strong>i eelmise rekordi, milleks oli 26GHz<\/strong>.<\/p>\n Erinevalt teistest, grafeenplaadikestest tehtud, v\u00e4ljatransistoritest kasutati selle seadme valmistamiseks pooljuhtt\u00f6\u00f6stuses kasutatavaid tehnoloogiaid. ,,Meie t\u00f6\u00f6 demonstreerib esmakordselt, et k\u00f5rgtehnoloogilisi grafeenil p\u00f5hinevaid seadmeid on v\u00f5imalik toota tehnoloogiliselt kasulikus<\/strong> mikroprotsessori suurusskaalas,\u201d s\u00f5nas Avouris<\/strong>. Ent seesugustel grafeenseadmetel on ka puudusi, nimelt ei ole v\u00f5imalik neid kasutada arvutites leiduvates digitaalahelates. Seda sel p\u00f5hjusel, et grafeenil puudub juhtivus- ja valentselektronide vahel keelutsoon<\/strong>, kuid just see tsoon v\u00f5imaldab tavalistel pooljuhtidel voolu vastavalt kas sisse v\u00f5i v\u00e4lja l\u00fclitada. See-eest on selliseid k\u00f5rgsageduslikke transistoreid v\u00f5imalik kasutada analoog-mikrolainete v\u00f5imendamiseks kommunikatsiooniseadmetes ning pildit\u00f6\u00f6tlusrakendustes<\/strong>, kaasa arvatud k\u00f5rgresolutsioonilistes radarites, meditsiinis ning turvaseadmetes<\/strong>.<\/p>\n J\u00e4rgmisena on IBM<\/strong>i teadlastel plaanis v\u00e4hendada transistori m\u00f5\u00f5tmeid, valmistada puhtamat grafeeni ning optimiseerida seadme ehitust. ,,Sellised transistorid \u00fcletavad tulevikus k\u00f5ik harilikud seadmed,\u201d arvas Avouris<\/strong>. Samuti on t\u00f6\u00f6grupil plaanis uurida v\u00f5imalusi keelutsooni tekitamiseks grafeentransistorisse, et seda oleks v\u00f5imalik ka digitaalahelates kasutada.<\/p>\n Artikkel avaldati ajakirjas Science<\/a><\/strong>. 23<\/span> Feb<\/span> 2010<\/span><\/p>\n Posted by Jaan-Juhan Oidermaa. No Comments<\/a><\/p>\n Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) langetas eelmisel neljap\u00e4eval otsuse, milliste M-klassi missioonide v\u00f5imalikkuse uurimisega tuleval aastal j\u00e4tkata.<\/strong><\/p>\n \n ESA Science Programme Committee (SPC) kiitis heaks kolme projekti nn. defineerimisfaasi sisenemise. Tegu on j\u00e4rgmise sammuga pikas valikus, millised kaks missiooni t\u00f5epoolest ka k\u00e4iku l\u00e4hevad.<\/p>\n ESA kosmoseprgoramm j\u00e4tkub. Allikas: ESA<\/p>\n Kolmeks valitud ettepanekuks osutusid Eukleides, Planetaarsete m\u00f6\u00f6dumiste ja t\u00e4htede heleduse k\u00f5ikumise uurija (PLATO) ja P\u00e4ikese kaaslane (Solar Orbiter<\/em>.)<\/p>\n Eukleidese \u00fclesandeks on leida vastus moodsa fundamentaalf\u00fc\u00fcsika ja kosmoloogia \u00fchele p\u00f5hik\u00fcsimusele tumeenergia ja tumeaine loomuse kohta. Astronoomid on n\u00fc\u00fcdseks veendunud, et need kaks moodustavad meie universumist vaieldamatu enamuse. Tavalist n\u00e4htavat ainet on vaid 3% ringis. Eukleides hakkaks uurima galaktikate paiknemist, eesm\u00e4rgiga leida tumedate komponentide roll universumi ehituses.<\/p>\n PLATO missiooni k\u00e4igus loodetakse teada saada, kui tihti t\u00e4htede \u00fcmber planeete t\u00f5epoolest leidub, See h\u00f5lmaks ka nn. Kuldtsoonis paiknevate Maa-analoogide otsimist. Lisaks oleks PLATO v\u00f5imeline uurima ka t\u00e4htede sisemust, m\u00e4rgates harva t\u00e4htede pindu l\u00f5hestavaid hiiglaslikke gaasipurskeid.<\/p>\n Solar Orbiter<\/em> hakkaks uurima aga midagi m\u00e4rksa Maa-l\u00e4hedasemat \u2013 meie P\u00e4ikest ennast. Seda l\u00e4hemal, kui taolised uurimissatelliidid kunagi varem, P\u00e4ikesest pelgalt 62 p\u00e4ikeseradii kaugusel. Kaaslane saadaks pilte ning andmeid P\u00e4ikese polaarregioonide ning tagak\u00fclje kohta ka siis, kui need Maalt n\u00e4ha ei ole.<\/p>\n Nimetatud kolm missiooni on finalistid 52-st 2007. aastal tehtud ettepanekust, p\u00e4\u00e4sedes l\u00e4bi ka t\u00f6\u00f6stuslikust hinnangust 2008, mis k\u00e4rpis projektide arvu kuueni. \u201eSee on olnud v\u00e4ga raske otsus, k\u00f5ik v\u00e4ljapakutud missioonid on olnud v\u00e4ga tugeva teadusliku tagap\u00f5hjaga,\u201c \u00fctles Lennart Nerdh<\/strong>, SPC komisjoni \u00fcks liikmetest.<\/p>\n Viimane otsus, millised kaks projekti t\u00f5epoolest k\u00e4iku l\u00e4hevad, tehakse 2011.aasta keskpaigas. L\u00f5pliku hinnangukriteeriumina saab kindlasti m\u00e4\u00e4ravaks ka nende hind ning suhe ESA eelarvesse. Lisaks on k\u00f5igi projektide puhul vaja lahendada ka mitmeid probleemseid kohti, mida loodetakse teha defineerimisfaasis.<\/p>\n Vahepeal peab SPC juunis otsustama ka selle, kas osaleda SPICA programmis. SPICA oleks Jaapani kosmoseagentuuri (JAXA) poolt juhitud infrapunateleskoobi projekt, mis t\u00e4idaks seni pimeda spektrivahemiku ESA-NASA Webb teleskoobi ning ALMA teleskoobi vahel. SPICA keskenduks noortes ja kaugetes galaktikates tekkivate planeetide moodustumise uurimisele.<\/p>\n \u201eNeed missioonid j\u00e4tkavad Euroopa seotust maailmaklassilise kosmoseteadusega ning demonstreerivad, et ESA Cosmic Vision <\/em>programm keskendub selgelt maailma kosmoseteaduse p\u00f5hik\u00fcsimustele,\u201c lausus David Southwood<\/strong>, ESA teaduse -ja robotuuringute direktor uhkelt.<\/p>\n Allikas:<\/p>\n ESA \u2013 \u201eESA chooses three scientific missions for further study\u201c<\/p>\n http:\/\/www.esa.int\/esaCP\/SEMSHM7CS5G_index_0.html<\/a><\/p>\n Lisaks:<\/p>\n M-klassi projektide ajakava<\/p>\n http:\/\/sci.esa.int\/science-e\/www\/object\/index.cfm?fobjectid=42370<\/a><\/p>\n\u00ab Older Entries<\/a> Subscribe to<\/a> Latest Posts<\/span><\/h2>\n
NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks<\/a><\/span><\/h1>\n
![\"Kliimat](\"file:\/\/\/C:\/DOCUME%7E1\/ak\/LOCALS%7E1\/Temp\/msohtml1\/01\/clip_image001.jpg\" "\\"427802main_Unger")
<\/span><\/span><\/a><\/span><\/p>\n
\nAjakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences 3.veebruaril avaldatud uurimuses kirjeldab Ungeri t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuidas nad kasutasid praeguse aja kliimamudelit, et hinnata 13 erineva majandussektori m\u00f5ju kliimale aastatel 2000 kuni 2100. Oma arvutuste aluseks v\u00f5tsid nad teadlaste poolt \u00fcle kogu maailmas kogutud emissioonide andmed. Oma hinnangutes eeldasid nad, et emissioonide kogus j\u00e4\u00e4b tulevikus enam-v\u00e4hem samaks.<\/p>\n
\nUuringu kohaselt muutub kliimat m\u00f5jutavate majandusharude paigutus aga aastaks 2100 tunduvalt. Aastaks 2050 saab suurimaks globaalse soojemise p\u00f5hjustajaks elektritootmine. T\u00f6\u00f6stussektor kasvab 2100. aastaks kolmandaks suurimaks m\u00f5jutajaks.<\/p>\n![\"Kliimat](\"file:\/\/\/C:\/DOCUME%7E1\/ak\/LOCALS%7E1\/Temp\/msohtml1\/01\/clip_image002.jpg\" "\\"427804main_unger")
<\/span><\/span><\/a><\/span><\/p>\n
\nSiiski on aerosoolide t\u00e4psete m\u00f5jude kindlakstegemiseks vaja teha veel palju uuringuid. \u201cKuigi meie hinnangud klapivad rahvusvahelise kliimamuutuste n\u00f5ukogu omaga (IPCC,) valitseb antud valdkonnas veel suur ebakindlus,\u201d hoiatab Unger.<\/p>\nGrafeenist \u2018nanov\u00f5rgul\u2019 potentsiaali muuta elektroonikaseadmete tulevikku<\/a><\/span><\/h1>\n
Bloom Energy t\u00f5i avalikkuse ette tuleviku k\u00fctuseelemendi<\/a><\/span><\/h1>\n
Maailma tundlikuim neutriinoeksperiment kogub hoogu<\/a><\/span><\/h1>\n
![\"Super-Kamiokande](\"file:\/\/\/C:\/DOCUME%7E1\/ak\/LOCALS%7E1\/Temp\/msohtml1\/01\/clip_image003.jpg\" "\\"Super_Kamiokande_boat\\"")
<\/span><\/p>\n\n
\n
Grafeentransistor tegi uue kiirusrekordi<\/a><\/span><\/h1>\n
![\"\"](\"file:\/\/\/C:\/DOCUME%7E1\/ak\/LOCALS%7E1\/Temp\/msohtml1\/01\/clip_image005.jpg\")
<\/p>\n
\nLoe ka artiklit ajakirjas PhysicsWorld: http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/41643<\/a><\/p>\nESA kitsendab valikut \u2013 v\u00f5istlustules j\u00e4tkab 3 M-klassi missiooni<\/a><\/span><\/h1>\n
![\"ESA](\"file:\/\/\/C:\/DOCUME%7E1\/ak\/LOCALS%7E1\/Temp\/msohtml1\/01\/clip_image006.jpg\" "\\"exploring_space_high\\"")
<\/span><\/p>\n