{"id":16340,"date":"2011-04-15T19:47:25","date_gmt":"2011-04-15T16:47:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16340"},"modified":"2011-04-18T11:47:43","modified_gmt":"2011-04-18T08:47:43","slug":"paikeseenergia-ilma-paikeseelementideta-valguse-varjatud-magnetiline-efekt-voib-selle-tegelikkuseks-muuta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16340","title":{"rendered":"P\u00e4ikeseenergia ilma p\u00e4ikeseelementideta: valguse varjatud magnetiline efekt v\u00f5ib selle tegelikkuseks muuta"},"content":{"rendered":"

Michigani \u00dclikooli teadlaste avastatud \u00fcllatav valguse magnetiline efekt v\u00f5ib viia p\u00e4ikeseenergiani, mis ei vaja tavap\u00e4raseid pooljuhtidel p\u00f5hinevaid p\u00e4ikeseelemente.<\/strong><\/p>\n

Teadlased leidsid viisi kuidas valmistada “optilist akut”. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rasid nad peapeale sajandivanuse t\u00f5ekspidamise f\u00fc\u00fcsikas.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadlased avastasid valguse \u00fcllatava magnetilise efekti, mis v\u00f5ib viia pooljuhte mittevajavate p\u00e4ikeseelementideni. Pilt: \u00a9 Sean Gladwell \/ Fotolia<\/p><\/div>\n

“Liikumise v\u00f5rrandeid v\u00f5ib p\u00e4ev otsa vaadata, kuid sellist v\u00f5imalust t\u00e4hele ei paneks. Meile k\u00f5igile on \u00f5petatud, et seda ei juhtu,” s\u00f5nas Stephen Rand, artikli peaautor. ,,See on v\u00e4ga kummaline vastastikm\u00f5ju, mist\u00f5ttu sellest ongi rohkem kui 100 aastat m\u00f6\u00f6da vaadatud.”<\/p>\n

Valgusel on nii elektriline kui ka magnetiline koostisosa. Senini olid aga magnetv\u00e4lja efektid nii n\u00f5rgad, et teadlased otsustasid neid mitte arvesse v\u00f5tta. Rand ja kolleegid leidsid aga, et \u00f5ige intensiivsuse juures ning olukorras, kus valgus l\u00e4bib ainet mis ei juhi elektrit, v\u00f5ib valgusv\u00e4li genereerida magnetefekte, mis on seni arvatust 100 miljonit korda tugevamad. Sellistel tingimustel kasvab magnetv\u00e4lja tugevus pea sama suureks kui elektriv\u00e4li, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

“See avastus v\u00f5ib viia uut t\u00fc\u00fcpi p\u00e4ikeseelementideni, mis ei kasuta pooljuhte ning valguse neelamist laengute eraldamiseks,” selgitas Rand. ,,P\u00e4ikeseelementides siseneb valgus materjali, neeldub ning tekitab soojust. Antud meetodi puhul ootame aga v\u00e4ikest temperatuurikoormust. Valguse neeldumise asemel salvestatakse energia magnetmomendis. Intensiivset magnetiseerumist saab tekitada intensiivse valguse abil, misj\u00e4rel on see l\u00f5puks v\u00f5imalik andma mahtuvusliku energiaallika.”<\/p>\n

Selle teeb v\u00f5imalikuks varem t\u00e4heldamata “optiline alaldamine”, selgitas William Fisher, rakendusf\u00fc\u00fcsika doktorant. Tavap\u00e4rase optilise alaldamise puhul tekitab valguse elektriv\u00e4li laengute lahknemise, st positiivsete ja negatiivsete laengute \u00fcksteisest eemale t\u00f5mbumise materjalis. See tekitab pinge, mis on sarnane olukorraga akus. Sellist elektrilist efekti t\u00e4heldati varemalt vaid kristallilistes materjalides, milledel eksisteeris kindel s\u00fcmmeetria.<\/p>\n

Rand ja Fisher leidsid, et \u00f5igetel tingimustel ning ka teiste materjalit\u00fc\u00fcpide puhul v\u00f5ib valguse magnetv\u00e4li tekitada optilist alaldamist.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul v\u00f5iks uus meetod alandada p\u00e4ikeseenergia hinda. Nad pakuvad, et paremate materjalide abil v\u00f5iksid nad saavutada p\u00e4ikeseenergia muundamisel kasulikuks energiaks 10-protsendilise efektiivsuse. See on aga v\u00f5rreldav t\u00e4nap\u00e4evaste t\u00f6\u00f6stuslike p\u00e4ikeseelementide efektiivsusega.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Optically-induced charge separation and terahertz emission in unbiased dielectrics<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Michigani \u00dclikooli teadlaste avastatud \u00fcllatav valguse magnetiline efekt v\u00f5ib viia p\u00e4ikeseenergiani, mis ei vaja tavap\u00e4raseid pooljuhtidel p\u00f5hinevaid p\u00e4ikeseelemente. Teadlased leidsid viisi kuidas valmistada “optilist akut”. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rasid nad peapeale sajandivanuse t\u00f5ekspidamise f\u00fc\u00fcsikas. “Liikumise v\u00f5rrandeid v\u00f5ib p\u00e4ev otsa vaadata, kuid sellist v\u00f5imalust t\u00e4hele ei paneks. Meile k\u00f5igile on \u00f5petatud, et seda ei juhtu,” s\u00f5nas Stephen […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16340","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16340","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16340"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16340\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16340"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16340"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16340"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}