{"id":16343,"date":"2011-04-15T20:08:00","date_gmt":"2011-04-15T17:08:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16343"},"modified":"2011-04-15T20:21:08","modified_gmt":"2011-04-15T17:21:08","slug":"liikuvad-elektronid-magnetiseerivad-grafeeni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16343","title":{"rendered":"Liikuvad elektronid magnetiseerivad grafeeni"},"content":{"rendered":"

\u00dchendkuningriigi teadlased avastasid grafeenil veel \u00fche kasuliku omaduse – materjali saab magnetiseerida, juhtides sellest l\u00e4bi elektronide voolu. Antud efekt v\u00f5ib osutuda kasulikuks spintroonilistes<\/a> v\u00f5i kvantinformatsiooni seadmetes, mis kasutavad \u00e4ra elektronide spinni.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildil on roheliste noolekestega n\u00e4idatud elektronide vool, mis magnetiseerib grafeeni voolust paremal ja vasakul erinevates suundades. Seda illustreerivad erinevates suundades orienteeritud spinnid(punased ja sinised noolekesed). Pilt: Andre Geim<\/p><\/div>\n

Antud uurimust\u00f6\u00f6 viisid l\u00e4bi grafeeni avastamise eest 2010. aastal Nobeli preemia saanud f\u00fc\u00fcsikud Andre Geim <\/strong>ja Konstantin Novoselov<\/strong> koost\u00f6\u00f6s USA, Venemaa, Jaapani ja Hollandi teadlastega.<\/p>\n

Avastus tehti, kui teadlased juhtisid n\u00f5rgas magnetv\u00e4ljas asuvast grafeenit\u00fckist l\u00e4bi elektrivoolu. Nad leidsid, et kahepidiste spinnide voolud tekivad eri suundades, olles risti elektrivoolu suunaga. Efektina tekibki grafeenlehe magnetiseerumine. Antud n\u00e4htus on oluline, sest annab teadlastele v\u00f5imaluse kontrollida elektronide spinni elektrivoolu abil, kirjutab Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Kuigi see pole esimene kord kui grafeeni on magnetiseeritud, on see esimene kord kui grafeeni kogumagnetisatsioon on tekitatud spin-voolude abil. Uurimust\u00f6\u00f6st selgub lisaks, et spinne saab ka genereerida ja seda isegi siis, kui grafeenil puudub magnetmoment.<\/p>\n

Teoreetilise f\u00fc\u00fcsiku Markus Muelleri<\/strong> s\u00f5nul on antud efekt seostatav grafeeni ebatavalise omadusega – Dirac’i ehk neutraalsuse punktiga, kus valents- ja juhtivustsoonid kohtuvad. Diraci punktist \u00fclalpool olevad osakesed ja allpool olevad augud reageerivad magnetv\u00e4ljale vastupidistes suundades. Tulemusena tekib tasakaalu puudumine. ,,Grafeenis on rohkem up-spinne, mist\u00f5ttu nende Fermi pind<\/a> asub osakestesarnases piirkonnas; ning v\u00e4hem down-spinne, mis oma Fermi tasemel<\/a> on aukude sarnased. Tugeva spin-voolu saamiseks rohkemat vaja ei l\u00e4hegi,” selgitas ta.<\/p>\n

Grafeenis suudab ka v\u00e4ga v\u00e4ike laengukandjate kontsentratsioon magnetisatsiooni \u00fclal hoida. See erinev tavap\u00e4rastest ainetest, kus vastupidise suunaga spinne saab k\u00fcll indutseerida, kuid milles magnetisatsiooni \u00fclal hoidmiseks on tarvis suurt hulka laengukandjaid. Laengukandjate kontsentratsiooni v\u00e4henemisel muutub enamik materjale mittejuhtivateks ning magnetisatsioon kaob.<\/p>\n

Veel \u00fcheks \u00fcllatavaks leiuks on fakt, et spinnide orientatsioon grafeenis j\u00e4\u00e4b samaks v\u00f5rdlemisi pika aja jooksul – omadus, mis on h\u00e4sti kasutatav nii spintroonikas kui ka kvantinformatsiooni seadmetes.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Giant Nonlocality Near the Dirac Point in Graphene<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dchendkuningriigi teadlased avastasid grafeenil veel \u00fche kasuliku omaduse – materjali saab magnetiseerida, juhtides sellest l\u00e4bi elektronide voolu. Antud efekt v\u00f5ib osutuda kasulikuks spintroonilistes v\u00f5i kvantinformatsiooni seadmetes, mis kasutavad \u00e4ra elektronide spinni. Antud uurimust\u00f6\u00f6 viisid l\u00e4bi grafeeni avastamise eest 2010. aastal Nobeli preemia saanud f\u00fc\u00fcsikud Andre Geim ja Konstantin Novoselov koost\u00f6\u00f6s USA, Venemaa, Jaapani ja Hollandi […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16343","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16343","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16343"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16343\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16343"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16343"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16343"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}