{"id":16398,"date":"2011-04-17T18:53:44","date_gmt":"2011-04-17T15:53:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16398"},"modified":"2011-04-17T18:53:44","modified_gmt":"2011-04-17T15:53:44","slug":"metamaterjalis-simuleeritud-suur-pauk-naitab-ajareisi-voimatust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16398","title":{"rendered":"Metamaterjalis simuleeritud Suur Pauk n\u00e4itab ajareisi v\u00f5imatust"},"content":{"rendered":"

J\u00e4lgides valguse liikumist metamaterjalis, simuleerisid teadlased aegruumi paisumist alates Suurest Paugust. Uued andmed aitavad paremini m\u00f5ista aja liikumist vaid \u00fches suunas ning vihjavad ka t\u00f5siasjale, et ajas r\u00e4ndamine on v\u00f5imatu.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Simuleeritud Suure Paugu mudelis hajuvad valguskiired funktsioonina ajast sarnaselt aegruumi joonisele t\u00f5elisest Suurest Paugust. Pilt: Smolyaninov ja Hung<\/p><\/div>\n

Oma uurimuses ehitasid elektrikud Igor Smolyaninov<\/strong> ja Yu-Ju Hung<\/strong> Marylandi \u00dclikoolist metamaterjali, asetades plastikribad mustriliselt kuldsubstraadile, mida seej\u00e4rel laseriga valgustati. Et elektromagnetilise ruumi(mis kirjeldab metamaterjale) matemaatika on sarnane \u00fcldrelatiivsuse(mis kirjeldab aegruumi) matemaatikaga, siis on valguse liikumine metamaterjalis analoogne massiivse osakese teekonnaga (2+1)-dimensionaalses Minkowski aegruumis, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Suure Paugu s\u00fcndmus tekib metamaterjalis valguskiirte mustri laienemisel aja-sarnases z-dimensioonis. See hetk m\u00e4rgib kosmoloogilise ajaarvamise algust, mis liigub edasi Suurest Paugust universumi paisumiseni. P\u00e4rast Suurt Pauku laienevad valguskiired ebat\u00e4iuslikul viisil, hajudes suvaliste defektide t\u00f5ttu plastikmaterjalis nii kaua, kuni nad j\u00f5uavad k\u00f5rge entroopiaga olekusse. See k\u00e4itumine kujutab aja termod\u00fcnaamilist noolt n\u00e4idates, et isoleeritud s\u00fcsteemi entroopia suureneb.<\/p>\n

Nende vaatlustulemuste m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsus seisneb selles, et aja kosmoloogiline ja termod\u00fcnaamiline nool langevad kokku ning n\u00e4itavad m\u00f5lemad suunda “edasi”(just nii me neid tajume). Kuigi paljud teadlased teoretiseerivad, et aja statistiline ja kosmoloogiline nool on niimoodi seotud, on antud eksperiment \u00fcks v\u00e4hestest, milles teadlased saavad Suurt Pauku “taasm\u00e4ngida” ja seda seost katseliselt n\u00e4idata.<\/p>\n

Samuti n\u00e4itasid teadlased, et see aja uudne mudel v\u00f5ib anda meile informatsiooni kinniste ajasarnaste k\u00f5veruste(closed timelike curves, CTCs)\u00a0abil tehtavate ajar\u00e4nnakute kohta. CTCd on osakeste maailmajooned mis moodustavad r\u00f5ngaid nii, et m\u00f6\u00f6da neid liikudes saab naaseda oma alguspunkti.<\/p>\n

Esmalt arvasid teadlased, et kui nad suudaksid ehitada metamaterjali, kus valgus saaks liikuda ringis(ning et selle matemaatiline kirjeldus oleks identne aegruumis liikuvate osakeste matemaatikaga), siis v\u00f5iksid nad luua ka CTCsid.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsides olukorda aga p\u00f5hjalikumalt leidsid teadlased, et valguse liikumisele mudelis leidusid piirangud. Kuigi osad kiired said oma alguspunkti naaseda, ei tajunud nad \u00f5iged ajajoone dimensiooni. Vastupidiselt aga: kiired, mis ajasarnast dimensiooni tajusid, ei suutnud ringis liikuda. Uurijad j\u00e4reldasid sellest, et loodus paistab CTCde loomisele vastu t\u00f6\u00f6tavat ning et ajar\u00e4nne – v\u00e4hemasti selles mudelis – on v\u00f5imatu.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Modeling of Time with Metamaterials<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4lgides valguse liikumist metamaterjalis, simuleerisid teadlased aegruumi paisumist alates Suurest Paugust. Uued andmed aitavad paremini m\u00f5ista aja liikumist vaid \u00fches suunas ning vihjavad ka t\u00f5siasjale, et ajas r\u00e4ndamine on v\u00f5imatu. Oma uurimuses ehitasid elektrikud Igor Smolyaninov ja Yu-Ju Hung Marylandi \u00dclikoolist metamaterjali, asetades plastikribad mustriliselt kuldsubstraadile, mida seej\u00e4rel laseriga valgustati. Et elektromagnetilise ruumi(mis kirjeldab metamaterjale) […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16398","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16398\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}