{"id":16492,"date":"2011-04-21T16:00:52","date_gmt":"2011-04-21T13:00:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16492"},"modified":"2011-04-21T16:00:52","modified_gmt":"2011-04-21T13:00:52","slug":"geisritega-kuu-jatab-saturnile-oma-jalje","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16492","title":{"rendered":"Geisritega kuu j\u00e4tab Saturnile oma j\u00e4lje"},"content":{"rendered":"<p><strong>Saturni kuu Enceladus annab v\u00e4lja elektrivoolu, mis ulatub kuni r\u00f5ngastega planeedini, moodustades planeedi atmosf\u00e4\u00e4ris helendava j\u00e4lje.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_16493\" style=\"width: 241px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/dn20399-2_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16493\" class=\"size-medium wp-image-16493\" title=\"dn20399-2_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/dn20399-2_300-231x300.jpg\" alt=\"\" width=\"231\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/dn20399-2_300-231x300.jpg 231w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/dn20399-2_300-250x324.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/dn20399-2_300.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 231px) 100vw, 231px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16493\" class=\"wp-caption-text\">Saturni p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedal asuv ultraviolettvalguse helendav j\u00e4lg tekib planeedi ja tema kuu Enceladuse magnetilises \u00fchenduskohas. Pilt: K Moscati\/A Rymer\/NASA\/JPL\/JHUAPL\/U of Colorado\/Central Arizona College\/SSI<\/p><\/div>\n<p>Cassini kosmoselaeva poolt tehtud ultraviolett-pildid t\u00f5id j\u00e4lje h\u00e4sti esile &#8211; see eristub selgelt planeedi polaarvalgusest. J\u00e4lg asub Saturni p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedal &#8211; just seal, kuhu Enceladuselt tulnud elektronid j\u00f5uaksid, \u00a0sest nende trajektoor kaldub planeedi magnetv\u00e4ljas, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn20399-geyser-moon-puts-its-mark-on-saturn.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<p>Kust need elektronid tulevad? Uurimuse l\u00e4bi viinud Kesk-Arizona Kolled\u017ei teadlased usuvad, et p\u00e4ikesevalgus l\u00f6\u00f6b need v\u00e4lja Enceladuse l\u00f5unapoolusel olevatest geisritest v\u00e4lja purskava vee molekulidest.<\/p>\n<p>J\u00e4lje heledus on varieeruv, seda v\u00f5ib p\u00f5hjustada Enceladuse poolt tekitatava veeauru kogusest, s\u00f5navad teadlased.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn20399-geyser-moon-puts-its-mark-on-saturn.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v472\/n7343\/full\/nature09928.html\">The auroral footprint of Enceladus on Saturn<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saturni kuu Enceladus annab v\u00e4lja elektrivoolu, mis ulatub kuni r\u00f5ngastega planeedini, moodustades planeedi atmosf\u00e4\u00e4ris helendava j\u00e4lje. Cassini kosmoselaeva poolt tehtud ultraviolett-pildid t\u00f5id j\u00e4lje h\u00e4sti esile &#8211; see eristub selgelt planeedi polaarvalgusest. J\u00e4lg asub Saturni p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedal &#8211; just seal, kuhu Enceladuselt tulnud elektronid j\u00f5uaksid, \u00a0sest nende trajektoor kaldub planeedi magnetv\u00e4ljas, kirjutab NewScientist.com. Kust need elektronid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16492","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16492"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16492\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16492"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16492"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}