{"id":16495,"date":"2011-04-21T16:20:53","date_gmt":"2011-04-21T13:20:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16495"},"modified":"2011-04-21T16:20:53","modified_gmt":"2011-04-21T13:20:53","slug":"jahutamine-kuumuse-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16495","title":{"rendered":"Jahutamine kuumuse abil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kvants\u00fcsteemi saab jahutada hetkelise kuuma mittekoherentse valguskiirega. \u00a0Selline on Saksamaa teoreetiliste f\u00fc\u00fcsikute \u00fcllatav j\u00e4reldus, milles nad n\u00e4itasid, et jahtumise kiirust saab m\u00f5nikord kiirendada, kui panna s\u00fcsteem kontakti kuuma kehaga. Laboris veel testimata skeem v\u00f5ib viia kvantseadmete jahutamise lihtsustamiseni.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_16496\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/fire.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16496\" class=\"size-medium wp-image-16496\" title=\"fire\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/fire-300x199.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"199\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/fire-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/fire-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/fire.jpg 700w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16496\" class=\"wp-caption-text\">Ebatavaline juhtum kuumuse abil jahutamisest.<\/p><\/div>\n<p>Alates 1980ndatest aastates on f\u00fc\u00fcsikud aatomgaaside jahutamiseks kasutanud koherentset laservalgust. See meetod t\u00f6\u00f6tab, sest aatomid neelavad ja kiirgavad footoneid ning kaotavad ise j\u00e4rk-j\u00e4rgult kiirust. Antud tehnika on efektiivne vaid koherentse valguse puhul, mittekoherentne valgus hoopiski soojendab gaasi, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/45763\">PhysicsWorld.com<\/a>.<\/p>\n<p>Hiljuti m\u00f5tlesid aga teadlased <strong>Jens Eisert<\/strong> ja <strong>Andrea Mari <\/strong>v\u00e4lja viisi kasutamaks s\u00fcsteemi jahutamiseks mittekoherentset valgust. Nende s\u00fcsteem on mehaaniline kvantostsillaator, mis on \u00fchendatud kahe optilise moodiga. Eiserti s\u00f5nul saab meetodit rakendada aga ka mitmete kolmemoodiliste kvants\u00fcsteemide puhul.<\/p>\n<p>Kogu protsess algab k\u00f5rgeenergialise ehk kuuma mehaanilise ostsillaatoriga. \u00dcks optilistest moodidest on k\u00fclm, mis t\u00e4hendab, et energia saab liikuda ostsillaatorist k\u00fclmale moodile, jahutades ostsillaatorit.<\/p>\n<p>Teine optiline mood on kuum ehk teisis\u00f5nu, see sisaldab suurt hulka mittekoherentseid footoneid ning selles toimub termiline fluktuatsioon. Eiserti ja Mari arvutuste kohaselt on sellel kuumal moodil mehaanilisele ostsillaatorile kaks m\u00f5ju. \u00dcks neist on ilmne: kuum mood soojendab ostsillaatorit. Teine, ootamatu m\u00f5ju on see, et kuuma moodi fluktuatsioonid suurendavad ostsillaatorilt k\u00fclmale moodile \u00fclekanduva energia kiirust. V\u00f5ti selle tehnika praktiliseks rakenduseks on teha kindlaks, et teine efekt oleks domineeriv.<\/p>\n<p>Eiserti s\u00f5nul sarnaneb antud s\u00fcsteem transistoriga, sest kuumale moodile rakendatud soojus suurendab v\u00f5rdeliselt ostsillaatorilt k\u00fclmale moodile liikuva soojuse hulka.<\/p>\n<p>J\u00e4rgnevalt on teadlastel plaanis s\u00fcsteemi laboris katsetada.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/45763\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1104.0260\">Cooling by heating<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kvants\u00fcsteemi saab jahutada hetkelise kuuma mittekoherentse valguskiirega. \u00a0Selline on Saksamaa teoreetiliste f\u00fc\u00fcsikute \u00fcllatav j\u00e4reldus, milles nad n\u00e4itasid, et jahtumise kiirust saab m\u00f5nikord kiirendada, kui panna s\u00fcsteem kontakti kuuma kehaga. Laboris veel testimata skeem v\u00f5ib viia kvantseadmete jahutamise lihtsustamiseni. Alates 1980ndatest aastates on f\u00fc\u00fcsikud aatomgaaside jahutamiseks kasutanud koherentset laservalgust. See meetod t\u00f6\u00f6tab, sest aatomid neelavad ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16495","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16495","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16495"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16495\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16495"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16495"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16495"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}