{"id":16498,"date":"2011-04-21T18:50:01","date_gmt":"2011-04-21T15:50:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16498"},"modified":"2011-04-21T18:50:44","modified_gmt":"2011-04-21T15:50:44","slug":"labimurre-terasest-tugevama-paberi-valmistamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16498","title":{"rendered":"L\u00e4bimurre terasest tugevama paberi valmistamisel"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased raporteerisid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsetest tulemustest grafiidil p\u00f5hineva paberi paksusega ning \u00fclitugeva komposiitmaterjali v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong><\/p>\n<p>Teadlased ning neid juhendanud professor <strong>Guoxiu Wang<\/strong> said t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus grafeenpaberiga korratavaid testtulemusi ning nanostruktuuri n\u00e4idiseid. Uus materjal v\u00f5ib tuua revolutsiooni nii auto-, lennuki- , optika- kui ka elektrit\u00f6\u00f6stusesse, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-04-breakthrough-paper-stronger-steel.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_16499\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/abreakthroug.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16499\" class=\"size-medium wp-image-16499\" title=\"abreakthroug\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/abreakthroug-300x156.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"156\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/abreakthroug-300x156.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/abreakthroug-250x130.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/04\/abreakthroug.jpg 620w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16499\" class=\"wp-caption-text\">Grafeenpaberi n\u00e4idis. Pilt: Lisa Aloisio<\/p><\/div>\n<p>Grafeenpaber(GP) on materjal, mida saab selle algsest toormaterjal grafiidi olekust t\u00f6\u00f6delda, \u00fcmber vormida ja tagasi vormida. GP-d valmistasid Sydney Tehnoloogia \u00dclikooli(UTS) teadlased puhastades ja filtreerides toormaterjali grafiiti kemikaalidega, saadi\u00a0sellest nii nanostruktuursete omadustega materjal, millele seej\u00e4rel paberi paksus anti.<\/p>\n<p>S\u00fcnteesitud meetodi ja kuumaga t\u00f6\u00f6tlemise abil valmistasid UTS&#8217;i teadlased h\u00e4mmastavalt paindlike, \u00a0j\u00e4ikade ning tugevate mehaaniliste omadustega materjali. V\u00f5rreldes terasega on antud GP kuus korda kergem, viis kuni kuus korda v\u00e4iksema tihedusega ning t\u00e4nu 10 korda suuremale t\u00f5mbetugevusele ja 13 korda k\u00f5rgemale painduvusn\u00e4itajale ka kaks korda tugevam kui teras.<\/p>\n<p>,,Antud materjal pole mitte ainult kergem, tugevam ja painduvam kui teras, vaid on ka \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldav ning j\u00e4tkusuutlik toode, mis on looduss\u00f5bralik ja oma kasutuses kuluefektiivne,&#8221; s\u00f5nas uurimuse p\u00f5hiautoreid <strong>Ali Reza Ranjbartoreh<\/strong>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-04-breakthrough-paper-stronger-steel.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/jap.aip.org\/resource\/1\/japiau\/v109\/i1\/p014306_s1?isAuthorized=no\">Advanced mechanical properties of graphene paper<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased raporteerisid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsetest tulemustest grafiidil p\u00f5hineva paberi paksusega ning \u00fclitugeva komposiitmaterjali v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Teadlased ning neid juhendanud professor Guoxiu Wang said t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus grafeenpaberiga korratavaid testtulemusi ning nanostruktuuri n\u00e4idiseid. Uus materjal v\u00f5ib tuua revolutsiooni nii auto-, lennuki- , optika- kui ka elektrit\u00f6\u00f6stusesse, kirjutab Physorg.com. Grafeenpaber(GP) on materjal, mida saab selle algsest toormaterjal grafiidi olekust t\u00f6\u00f6delda, \u00fcmber [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16498","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16498\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}