{"id":1657,"date":"2010-02-26T03:51:42","date_gmt":"2010-02-26T00:51:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1657"},"modified":"2010-06-28T13:32:07","modified_gmt":"2010-06-28T10:32:07","slug":"aailma-tundlikuim-neutriino-eksperiment-kogub-hoogu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1657","title":{"rendered":"Maailma tundlikuim neutriinoeksperiment kogub hoogu"},"content":{"rendered":"

Jaapanlaste poolt juhitud rahvusvahelise T2K eksperimendi teadlased teatasid teisip\u00e4eval, et nad on teinud suure sammu salap\u00e4raste neutriinov\u00f5nkumiste p\u00f5hjuste m\u00f5istmiseks.<\/strong><\/p>\n

\u201eT2K\u201c (Tokai-to-Kamioka, J.J.O.) eksperimendis tekitatakse Tokai osakestekiirendis (J-PARC) tihe neutriinode kiir, mis sihitakse Kamiokande maa-alusese neutriinodedetektori poole. 24.veebruaril teatasid eksperimendis osalevad f\u00fc\u00fcsikud, et nad on esimest korda edukalt tulistanud ning registreerinud neutriinode kiire 295 kilomeetri kaugusel asuvas Kamiokande kompleksis. \u201eSee on suur samm edasi,\u201c \u00fctles T2K eestk\u00f5neleja Takashi Kobayashi<\/strong>, lisades, et nad on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle k\u00fcmne aasta, et see projekt \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalikuks saaks.<\/p>\n

Neutriinod reageerivad tavalise ainega v\u00e4ga harva ning seega on neid v\u00e4ga raske registreerida. Siiski kasvab v\u00f5imalus, et v\u00e4hemalt \u00fcks neist detektoris aatomituuma tabab ja selle tagaj\u00e4rjel valgust kiirgama paneb, tunduvalt, kui neid on kimbus triljoneid. Jaapani T2K eksperimendi eesm\u00e4rgiks on uurida \u00e4\u00e4rmiselt veidrat sorti moondumisreaktsiooni, kus elektron-, m\u00fc\u00fcon -ja tau-neutriinod spontaanselt \u00fcksteiseks muutuvad. Kuigi f\u00fc\u00fcsikud olid juba enne sellisest v\u00e4rvi muutusest teadlikud, on s\u00e4\u00e4rase neutriinov\u00f5nkumise p\u00f5hjuste detailid siiski veel h\u00e4gused.<\/p>\n

Kuna neutriinode ja aine vastastikm\u00f5ju on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike, v\u00f5ivad nad l\u00e4bida tervet Maad, kaldudes algsest trajektoorist v\u00e4hem k\u00f5rvale, kui aknaklaasi l\u00e4biv valguskiir. N\u00f5rk reaktsioon lubab teadlastel nende k\u00e4itumise kohta v\u00e4ga t\u00e4pseid hinnanguid anda. Seet\u00f5ttu oli \u0161okeeriv, kui P\u00e4ikese termotuumareaktsioonist l\u00e4htuv neutriinode voog oli tunduvalt v\u00e4iksem, kui arvatud. Teine anomaalia ilmnes, kui Super-Kamiokande detektori kogutud andmete p\u00f5hjal n\u00e4idati, et kosmiliste kiirte poolt atmosf\u00e4\u00e4ris tekitatav neutriinode voog erines oluliselt, s\u00f5ltudes sellest, kas neutriinod tulid \u00fclevalt v\u00f5i altpoolt. Praeguse osakestef\u00fc\u00fcsika k\u00e4sitluse kohaselt ei ole selline asi v\u00f5imalik. Teised eksperimendid on n\u00e4idanud, et s\u00e4\u00e4raseid anomaaliaid tekitavad neutriinov\u00f5nkumised, kui need \u00fcksteiseks muunduvad.<\/p>\n

\"Super-Kamiokande<\/a>

Super-Kamiokande neutriinode detektor<\/p><\/div>\n

T2K eksperiment konstrueeriti, et m\u00f5\u00f5ta s\u00e4\u00e4raseid v\u00f5nkumisi senisest tunduvalt t\u00e4psmemini. Lisaks v\u00f5imaldab parem v\u00f5imekus registreerida ka praeguseni eksperimentaalselt kinnitamata J-PARC-is tekitatud m\u00fc\u00fcon-neutriinode muutumist elektron-neutriinodeks. \u201eAntud eksperiment on k\u00fcmme korda tundlikum, kui \u00fckski seni l\u00e4bi viidud,\u201c kinnitas David Wark<\/strong>, Londoni Imperial kolled\u017ei professor. Kogutud andmed v\u00f5ivad heita ka valgust k\u00fcsimusele, miks me \u00fcle\u00fcldse eksisteerime. \u201eMeile teada olevate f\u00fc\u00fcsikaseaduste kohaselt peaks olema ainet ja antiainet universumis sama palju,\u201c lisas Wark. Kuna aga tavaline aine ja antiaine annihileerivad teineteist, siis peaks praeguse kosmose asemel eksisteerima universum, mis koosneks ainult puhtast kiirgusest. Seet\u00f5ttu peavad kehtima antiaine ja tavalise aine jaoks erinevad f\u00fc\u00fcsikaseadused. \u201eMe ei tea veel, mis see t\u00e4pselt on, ent neutriinov\u00f5nkumised on \u00fcks koht, kust see erinevus tulla v\u00f5ib,\u201c \u00fctles Wark.<\/p>\n

Eksperimendi kollektiivi entusiasmi jagas ka CERN-i direktor Rolf Heuer<\/strong>: \u201eMaailma \u00fche esimese neutriinode superkiirgaja t\u00f6\u00f6 algus on suur saavutus ning toob kindlasti kaasa parema arusaamise nendest m\u00fcstilistest osakestest. Kuigi ajal, mil maailma vaevavad finantsraskused on t\u00e4htis meeles pidada, et baasteadused on ja j\u00e4\u00e4vad progressi lahutamatuks osaks. Seet\u00f5ttu on s\u00fcdantliigutav, et selline initsatiiv viimaks k\u00e4iku l\u00e4ks.\u201c<\/p>\n