{"id":1679,"date":"2010-02-27T17:06:04","date_gmt":"2010-02-27T14:06:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1679"},"modified":"2011-08-08T21:18:50","modified_gmt":"2011-08-08T18:18:50","slug":"nasa-uuring-paljastab-globaalse-soojenemise-pohjuseid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1679","title":{"rendered":"NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks"},"content":{"rendered":"

\u00a0<\/strong><\/p>\n

NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise p\u00f5hjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust.<\/strong><\/p>\n

Aastak\u00fcmneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud \u00f5hus leiduvad kemikaalid p\u00fc\u00fcavad P\u00e4ikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad P\u00e4ikese kiiri, p\u00f5hjustades kliima jahenemist.<\/p>\n

Seni on kliimamuutuste kohta tehtud uuringud peamiselt anal\u00fc\u00fcsinud erinevate \u00fchendite m\u00f5ju kliimale. Nadine Ungeri <\/strong>juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchma uuring l\u00e4heneb probleemile aga intuitiivsemast k\u00fcljest, uurides gaaside ja aerosoolide m\u00f5jusid majandussektorite kaupa. Iga majandusharu emiteerib unikaalse spektri gaase ning aerosoole, m\u00f5jutades seega kliimat eri viisidel ning erineval ajaskaalal.<\/p>\n

\"Kliimat<\/a>

Kliimat m\u00f5jutavate gaaside jaotus majandussektorite alusel. Allikas: NASA GISS\/Unger<\/p><\/div>\n

\u201cMe tahtsime pakkuda informatsiooni kujul, mis oleks kliimapoliitika kujundatele kasulik. Selline l\u00e4henemisviis teeb kergemaks erinevate (majandus)sektorite kindlaks tegemise, mille emissioonide v\u00e4hendamine oleks kliimale kasulik ning neid, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada soovimatuid tagaj\u00e4rgi,\u201d \u00fctles Unger.
\nAjakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences 3.veebruaril avaldatud uurimuses kirjeldab Ungeri t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuidas nad kasutasid praeguse aja kliimamudelit, et hinnata 13 erineva majandussektori m\u00f5ju kliimale aastatel 2000 kuni 2100. Oma arvutuste aluseks v\u00f5tsid nad teadlaste poolt \u00fcle kogu maailmas kogutud emissioonide andmed. Oma hinnangutes eeldasid nad, et emissioonide kogus j\u00e4\u00e4b tulevikus enam-v\u00e4hem samaks.<\/p>\n

Nende anal\u00fc\u00fcsi kohaselt on mootrs\u00f5idukitel atmosf\u00e4\u00e4risoojenemisel suurim osa, kuna nende poolt \u00f5hkupaisatavatel kasvuhoonegaasidel on kliimat soojendav m\u00f5ju. Samas emiteerivad nad vaid v\u00e4heseid kliimat jahutavaid aerosoole. Teisele kohale platseerus majapidamistes biok\u00fctuste kasutamine. Elusloomade kasvatus, eriti metaani \u00f5hku paiskav karjakasvatus j\u00e4i aga \u00fcllatavalt kolmandaks.<\/p>\n

Teisest k\u00fcljest emiteerib t\u00f6\u00f6stussektor tervet hulka sulfaate ning teisi kliimat jahutavaid aerosoole, mis vastutavad suuresti kliimajahenemise eest. Biomassi p\u00f5lemisel, mis ilmneb suuresti looduslike tulekahjude t\u00f5ttu, paisatakse \u00f5hku suur kogus orgaanilisi s\u00fcsinikuosakesi, mis blokeerivad P\u00e4ikese kiirgust.<\/p>\n

Siiski on aerosoolidel kliima jahutamise k\u00f5rval ka ohtlik m\u00f5ju inimeste tervisele. Mitmetes arengumaades tehakse k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, et nende hulka \u00f5hus v\u00e4hendada. Selline tegevus aga eemaldab \u00fche hoova globaalse soojenemise peatamiseks. \u00d5hku paisatavad aerosoolid on viimastel aastak\u00fcmnetel soojenemist suurel m\u00e4\u00e4ral tasakaalustanud.<\/p>\n

\u201cSoojenemine peaks kiirenema, kui me j\u00e4tkame aerosoolide eemaldamist,\u201d \u00fctles Unger. \u201cSiiski ei ole meil selle sammu tegemisel valikut, kuna inimeste \u2013ning \u00f6kos\u00fcsteemi tervis on esikohal. See t\u00e4hendab aga, et me peame suuremat t\u00f6\u00f6d tegema kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamisel,\u201d lisas ta.
\nUuringu kohaselt muutub kliimat m\u00f5jutavate majandusharude paigutus aga aastaks 2100 tunduvalt. Aastaks 2050 saab suurimaks globaalse soojemise p\u00f5hjustajaks elektritootmine. T\u00f6\u00f6stussektor kasvab 2100. aastaks kolmandaks suurimaks m\u00f5jutajaks.<\/p>\n

\"Kliimat<\/a>

Kliimat m\u00f5jutavate t\u00f6\u00f6stusharude jaotus aastal 2020 ja 2100. Allikas: NASA GISS\/Unger<\/p><\/div>\n

\u201cVahe tuleb sellest, et kasvuhoonegaaside m\u00f5jud kasvavad ja intensiivistuvad aja jooksul, kuna nad j\u00e4\u00e4vad atmosf\u00e4\u00e4ri pikaks ajaks. Aerosoolid aga sajavad paari p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast \u00f5hku paiskamist taas alla, m\u00f5jutades kliimat vaid l\u00fchikest aega,\u201d selgitas Unger.<\/p>\n

Iga majandusharu puhul uuris Ungeri t\u00f6\u00f6r\u00fchm erinevate keemiliste \u00fchendite m\u00f5jusid, kaasa arvatud s\u00fcsinikdioksiidi, l\u00e4mmastikdioksiidi, metaani, orgaanilise s\u00fcsiniku, musta s\u00fcsiniku, nitraatide, sulfaatide ning osooni m\u00f5jusid.<\/p>\n

Samuti uuris r\u00fchm, kuidas emissioonid pilvi m\u00f5jutavad, millel on kliimale kaudne m\u00f5ju. M\u00f5ned aerosoolid, eriti sulfaadid ning orgaaniline s\u00fcsinik muudavad pilvi heledamaks, suurendades sellega nende albeedot. Lisaks pikendavad aerosoolid pilvede eluiga, p\u00f5hjustades sellega kliimat jahutavat efekti. Samal ajal neelab aga must s\u00fcsinik ehk tahm P\u00e4ikese valgust, soojendades sellega atmosf\u00e4\u00e4ri ja p\u00f5hjustab pilvede kadumist. Antud protsessi nimetatakse pool-otseseks aerosooli efektiks ning sellel on kliimat soojendav m\u00f5ju.<\/p>\n

Uue anal\u00fc\u00fcsi kohaselt soodustavad biomassi p\u00f5letamine ja t\u00f6\u00f6stusektori emissioonid aerosooli ja pilve vahelisi protsesse, millel on kliimale suur jahutav m\u00f5ju. Samas p\u00f5hjustab teedel liikuv transport ja majapidamistes p\u00f5letatavad biok\u00fctused pilvedega seonduvat soojenemist.
\nSiiski on aerosoolide t\u00e4psete m\u00f5jude kindlakstegemiseks vaja teha veel palju uuringuid. \u201cKuigi meie hinnangud klapivad rahvusvahelise kliimamuutuste n\u00f5ukogu omaga (IPCC,) valitseb antud valdkonnas veel suur ebakindlus,\u201d hoiatab Unger.<\/p>\n

Allikas:<\/p>\n

NASA “Road Transportation as Key Driver of Warming in New analysis from NASA”<\/a><\/p>\n

Lisaks:<\/p>\n

Intervjuu Nadine Ungeriga<\/a><\/p>\n

Aerosoolide m\u00f5just kliimale<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0 NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise p\u00f5hjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust. Aastak\u00fcmneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud \u00f5hus leiduvad kemikaalid p\u00fc\u00fcavad P\u00e4ikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad P\u00e4ikese kiiri, p\u00f5hjustades […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-1679","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1679","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1679"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1679\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1679"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1679"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1679"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}