{"id":16890,"date":"2011-05-13T16:40:08","date_gmt":"2011-05-13T13:40:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16890"},"modified":"2011-05-13T16:40:08","modified_gmt":"2011-05-13T13:40:08","slug":"grafeen-voib-paljastada-aegruumi-struktuuri","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16890","title":{"rendered":"Grafeen v\u00f5ib paljastada aegruumi struktuuri"},"content":{"rendered":"<p><strong>Grafeeni aatomv\u00f5restik v\u00f5ib kahe f\u00fc\u00fcsiku s\u00f5nul kirjeldada aegruumi struktuuri ning seletada elektroni spinni olemasolu.<\/strong><\/p>\n<p>Grafeen on aatomi paksune kiht kuusnurkselt asetsevatest s\u00fcsinike aatomitest. S\u00f5ltuvalt oma asendist selles v\u00f5restikus v\u00f5ib elektron asuda \u00fches kahest v\u00f5imalikust kvantolekust &#8211; omadus, mida nimetatakse pseudospinniks ning mis on matemaatiliselt sarnane elektroni sisemise spinniga, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21028125.400-graphene-may-reveal-the-grain-of-spacetime.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=online-news\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_16891\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/mg21028125.400-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16891\" class=\"size-full wp-image-16891\" title=\"mg21028125.400-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/mg21028125.400-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/mg21028125.400-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/mg21028125.400-1_300-250x190.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16891\" class=\"wp-caption-text\">Grafeenv\u00f5restik. Pilt: AlexanderAlUS\/GNU Free Documentation License, Version 1.2 or any later<\/p><\/div>\n<p>Enamike f\u00fc\u00fcsikute arvates pole see t\u00f5eline spinn, kuid California \u00dclikooli teadlane <strong>Chris Regan<\/strong> sellega ei n\u00f5ustu. Ta toob n\u00e4iteks 1990ndate l\u00f5pul s\u00fcsinik-nanotorudega\u00a0tehtud uurimust\u00f6\u00f6 kus leiti, et elektronid ei taha neilt takistustelt tagasi p\u00f5rgata. Regani ja tema kolleegi\u00a0<strong>Matthew Mecklenburgi <\/strong>s\u00f5nul saab seda seletada sellega, et suuna muutmiseks on tarvis keerukat muutust spinnis. Nende loodud grafeeni kvantmudel toetab sellist ideed. Spinn tuleneb viisist kuidas elektronid grafeenv\u00f5restikus aatomite vahel liiguvad, \u00fctles Regan.<\/p>\n<p>Kuid kuidas j\u00e4b elektroni sisemise spinniga? See ei saa olla p\u00f6\u00f6rlemine selle tavalises t\u00e4henduses, sest elektronid on punktosakesed ilma mingi raadiuse ja sisemuseta. Sarnaselt pseudospinnile v\u00f5ib see tuleneda aegruumi v\u00f5restiku mustrist endast, r\u00e4\u00e4kis Regan. Siin kajastub p\u00fc\u00fce \u00fchendada kvantmehaanikat gravitatsiooniga, kus aegruum koosneb v\u00e4ikestest fundamentaalsete v\u00f5rgusite t\u00fckkidest.<\/p>\n<p>Ukraina Riikliku Teaduste Akadeemia teadlase <strong>Sergei Sharapovi <\/strong>s\u00f5nul annab antud uurimust\u00f6\u00f6 huvitava viisi \u00a0elektronide ja teiste osakeste spinnide kirjeldamiseks, kuid kahtluse alla tuleb seada analoogia suurem \u00fcldistamine. Regan tunnistab, et \u00fcleminek grafeeni kahedimensionaalsest maailmast rohkemate dimensioonidega ruumile on keeruline. ,,Saab olema huvitav n\u00e4ha, kas leidub ka teisi v\u00f5restikke, milles spinn tekib,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21028125.400-graphene-may-reveal-the-grain-of-spacetime.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=online-news\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/prl.aps.org\/abstract\/PRL\/v106\/i11\/e116803\">Spin and the Honeycomb Lattice: Lessons from Graphene<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Grafeeni aatomv\u00f5restik v\u00f5ib kahe f\u00fc\u00fcsiku s\u00f5nul kirjeldada aegruumi struktuuri ning seletada elektroni spinni olemasolu. Grafeen on aatomi paksune kiht kuusnurkselt asetsevatest s\u00fcsinike aatomitest. S\u00f5ltuvalt oma asendist selles v\u00f5restikus v\u00f5ib elektron asuda \u00fches kahest v\u00f5imalikust kvantolekust &#8211; omadus, mida nimetatakse pseudospinniks ning mis on matemaatiliselt sarnane elektroni sisemise spinniga, kirjutab NewScientist.com. Enamike f\u00fc\u00fcsikute arvates pole see [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16890","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16890"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16890\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}