{"id":16897,"date":"2011-05-13T17:19:24","date_gmt":"2011-05-13T14:19:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16897"},"modified":"2011-08-08T23:05:48","modified_gmt":"2011-08-08T20:05:48","slug":"kuuma-jupiteri-poorab-umber-massiivne-kaaslane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16897","title":{"rendered":"Kuuma Jupiteri p\u00f6\u00f6rab \u00fcmber massiivne kaaslane"},"content":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide teadlased usuvad, et on saanud teada miks ligi veerand “kuumadest Jupiteridest” oma t\u00e4he \u00fcmber vastassuunas tiirlevad. Antud avastus esitavad v\u00e4ljakutse meie praegusele arusaamale planeetide tekkest ning v\u00f5ib anda vihjeid meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi sarnaste s\u00fcsteemide esinemissagedusest.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dcmberp\u00f6\u00f6rduv kuum Jupiter. Pilt: Lynette Cook<\/p><\/div>\n

T\u00e4naseks on avastatud rohkem kui 550 eksoplaneeti – planeeti, mis tiirlevad P\u00e4ikese asemel m\u00f5ne muu t\u00e4he \u00fcmber. Mitmeid neist nimetatakse kuumadeks Jupiterideks, sest nende mass sarnaneb selle hiidplaneediga ning nad asuvad oma t\u00e4hele v\u00f5rdlemisi l\u00e4hedal. Siiski on teadlased imestanud selle \u00fcle, miks ligi neljandik neist tiirleb \u00fcmber oma t\u00e4he vastassuunas. See erineb meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemist, kus planeedid k\u00e4ituvad P\u00e4ikese soovi j\u00e4rgi – k\u00f5igi nende orbiidid j\u00e4rgivad P\u00e4ikese vastup\u00e4eva p\u00f6\u00f6rlemist. Northwesterni \u00dclikooli teadlased aga arvavad, et nad teavad vastust, kirjutab Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Teadlased modelleerisid arvutis lihtsa p\u00e4ikeses\u00fcsteemi, kus P\u00e4ikese-sarnase t\u00e4he \u00fcmber tiirles kaugel Jupiteri-suurune planeet ning veelgi kaugemal teine suur keha(planeet v\u00f5i pruun k\u00e4\u00e4bus). Kui simulatsioon jooksma pandi, hakkasid kehadevahelised gravitatsioonilised vastastikm\u00f5jud muutma l\u00e4hemal asuva planeedi orbiiti. ,,Need on \u00fclimalt n\u00f5rgad gravitatsioonilised h\u00e4iritused, mis miljonite v\u00f5i isegi miljardite aastate jooksul p\u00f5hjustavad v\u00e4ikeseid, j\u00e4rk-j\u00e4rgulisi muutusi planeedi orbiidis, ” s\u00f5nas uurimisgrupi liige Fred Rasio<\/strong>.<\/p>\n

L\u00f5puks muudab see m\u00f5ju sisemise planeedi orbiidi sarnaselt meie Jupiteri orbiidiga peaaegu ringikujuliseks ja seej\u00e4rel \u00fclimalt v\u00e4ljavenitatuks – teekond, mis m\u00f5nikord viib planeedi t\u00e4hele v\u00e4ga l\u00e4hedale. Seej\u00e4rel surub t\u00e4he gravitatsioon planeeti kokku ning kuumendab seda, mist\u00f5ttu planeet kaotab orbitaalset energiat ning kahandab selle orbiiti. Teooria osa, mis kirjeldab planeeti t\u00e4hele l\u00e4hedal asumist, on ka varem modelleeritud.<\/p>\n

Rasio ja kolleegid m\u00e4rkasid aga midagi uut. ,,Need h\u00e4iritused p\u00f5hjustasid ka orbiidi kalde muutumise,” selgitas ta. Kaldeks nimetatakse p\u00f6\u00f6rleva t\u00e4he p\u00f6\u00f6rdemomendi ning planeeti orbitaalse p\u00f6\u00f6rdemomendi vahelist nurka. ,,M\u00f5ningatel juhtudel kaldus kuuma Jupiteri orbiit niiv\u00f5rd, et see p\u00f6\u00f6rdus t\u00e4ielikult \u00fcmber ning hakkas t\u00e4he \u00fcmber vastassuunas tiirlema,” lisas Rasio.<\/p>\n

V\u00f5tmeteguriks on siin p\u00f6\u00f6rdemoment – suurus, mis on j\u00e4\u00e4v. Kui sisemine planeet liigub oma ringikujuliselt orbiidilt v\u00e4ljavenitatud orbiidile, siis kahaneb selle p\u00f6\u00f6rdemoment m\u00e4rgatavalt – sellest tulenevalt suureneb h\u00e4iriva v\u00e4lise keha p\u00f6\u00f6rdemoment sama hulga v\u00f5rra. See p\u00f6\u00f6rdemomendi kadu teeb sisemise planeedi \u00fcmberp\u00f6\u00f6rdumise palju lihtsamaks. ,,V\u00e4ikese p\u00f6\u00f6rdemomendiga planeedi \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramiseks on vaja v\u00f5rdlemisi v\u00e4he j\u00f5udu,” selgitas Smadar Noaz<\/strong>, Rasio kolleeg.<\/p>\n

,,See tundub olevat v\u00e4gagi paljulubav mehhanism,” \u00fctles Cambridge’i \u00dclikooli teadlane Gordon Ogilvie. ,,Siiski pole p\u00e4ris t\u00e4pselt teada kui tihedasti selline protsess aset leiab ning kas selle abil saab kirjeldada suuremat osa vaadeldavatest s\u00fcsteemidest,” lisas ta. V\u00e4lja on pakutud ka teisi mehhanisme ning v\u00f5ib osutuda, et \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud kuumadi Jupitere ei p\u00f5hjustagi ainult \u00fcks neist. ,,Nende v\u00f5imaluste eristamiseks on vaja edasisi teoreetilisi uurimusi,” lausus Ogilvie.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Hot Jupiters from secular planet\u2013planet interactions<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide teadlased usuvad, et on saanud teada miks ligi veerand “kuumadest Jupiteridest” oma t\u00e4he \u00fcmber vastassuunas tiirlevad. Antud avastus esitavad v\u00e4ljakutse meie praegusele arusaamale planeetide tekkest ning v\u00f5ib anda vihjeid meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi sarnaste s\u00fcsteemide esinemissagedusest. T\u00e4naseks on avastatud rohkem kui 550 eksoplaneeti – planeeti, mis tiirlevad P\u00e4ikese asemel m\u00f5ne muu t\u00e4he \u00fcmber. Mitmeid neist […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16897","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16897"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16897\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16897"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16897"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}