{"id":16986,"date":"2011-05-17T10:17:40","date_gmt":"2011-05-17T07:17:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=16986"},"modified":"2011-05-18T09:51:45","modified_gmt":"2011-05-18T06:51:45","slug":"puhaste-tio2-ja-dopeeritud-yalo3ce3-kristallide-optiliste-omaduste-modelleerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=16986","title":{"rendered":"Puhaste TiO2 ja dopeeritud YAlO3:Ce3+ kristallide optiliste omaduste modelleerimine"},"content":{"rendered":"<p>T\u00f6\u00f6s (vt Algallikas) kombineeritakse kahte s\u00f5ltumatut komplementaarset arvutusmeetodit (millest \u00fcks on poolempiiriline, teine aga <em>ab initio<\/em>, st l\u00e4htub algprintsiipidest) m\u00f5ningate rakenduslikult ak\u00adtuaalsete dielektriliste ja pooljuhtkristallide (YAlO<sub>3<\/sub>:Ce<sup>3+<\/sup> ja TiO<sub>2<\/sub>) optiliste omaduste modelleerimiseks.<\/p>\n<div id=\"attachment_16987\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/TiO2-Eg_-Valter-2011.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16987\" class=\"size-medium wp-image-16987\" title=\"TiO2-Eg_ Valter 2011\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/TiO2-Eg_-Valter-2011-300x255.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"255\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/TiO2-Eg_-Valter-2011-300x255.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/TiO2-Eg_-Valter-2011-1024x871.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/TiO2-Eg_-Valter-2011-250x212.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/TiO2-Eg_-Valter-2011.jpg 1925w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16987\" class=\"wp-caption-text\">Joonis. TiO2 erinevate kristallfaaside keelutsooni laiuse arvutuslik s\u00f5ltuvus rakendatud r\u00f5hust.<\/p><\/div>\n<p>YAlO<sub>3<\/sub>:Ce<sup>3+<\/sup> on materjal, mis leiab eelk\u00f5ige rakendamist stsintillaatorites (st seadmetes, mis registreerivad ioniseerivat kiirgust). K\u00e4esolevas uurimuses p\u00fcstitati t\u00e4iustatud teooria hindamaks seda t\u00fc\u00fcpi materjalide neelamisv\u00f5imet UV kiirguse alas. P\u00fcstitatud mudel sisaldab v\u00e4hem vabu parameetreid, kuid annab ometigi hea koosk\u00f5la eksperimendiga.<\/p>\n<p>Laia keelutooniga pooljuht TiO<sub>2<\/sub> (Joonis) on tuntud seoses oma fotokatal\u00fc\u00fcsi ja p\u00e4ikeseenergeetika rakendustega, ent probleemiks on n\u00e4htava valguse n\u00f5rk neeldumine selles kristallis. \u00dcks v\u00f5imalus aine optiliste omaduste timmimiseks on k\u00f5rgete r\u00f5hkude rakendamine. T\u00f6\u00f6s on modelleeritud TiO<sub>2<\/sub> levinud kristallifaaside omadusi erinevatel r\u00f5hkudel ja n\u00e4idatud, et anataasi faas korral on keelu\u00adtsooni laiust v\u00f5imalik suurte r\u00f5hkude rakendamise teel nihutada m\u00e4rksa madalamatele energiatele (st n\u00e4htava valguse diapasooni). Seejuures on huvitav, et TiO<sub>2<\/sub> teises tuntud kristallifaasis (rutiilis) keelutsooni laius hoopis suureneb r\u00f5hu all.<\/p>\n<p>Algallikaks:<\/p>\n<p>Calculations of physical properties of pure and doped crystals: and semi-empirical methods in application to YAlO<sub>3<\/sub>:Ce<sup>3+<\/sup> and TiO<sub>2<\/sub>\u00a0<\/p>\n<p>M.G. Brik,  I.Sildos,V.Kiisk<\/p>\n<p>Terves pikkuses artiklit saad lugeda siit: <a href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.1016\/j.jlumin.2010.09.024\">http:\/\/dx.doi.org\/10.1016\/j.jlumin.2010.09.024<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00f6\u00f6s (vt Algallikas) kombineeritakse kahte s\u00f5ltumatut komplementaarset arvutusmeetodit (millest \u00fcks on poolempiiriline, teine aga ab initio, st l\u00e4htub algprintsiipidest) m\u00f5ningate rakenduslikult ak\u00adtuaalsete dielektriliste ja pooljuhtkristallide (YAlO3:Ce3+ ja TiO2) optiliste omaduste modelleerimiseks. YAlO3:Ce3+ on materjal, mis leiab eelk\u00f5ige rakendamist stsintillaatorites (st seadmetes, mis registreerivad ioniseerivat kiirgust). K\u00e4esolevas uurimuses p\u00fcstitati t\u00e4iustatud teooria hindamaks seda t\u00fc\u00fcpi materjalide neelamisv\u00f5imet [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,107,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-16986","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudised-eesti-asi","7":"category-tartu-ulikool","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16986"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16986\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}