{"id":1710,"date":"2010-02-28T01:00:25","date_gmt":"2010-02-27T22:00:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1710"},"modified":"2010-06-28T13:31:51","modified_gmt":"2010-06-28T10:31:51","slug":"immigratsioon-linnuteele-%e2%80%93-neljandik-keraparvedest-tulnuklikku-paritolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1710","title":{"rendered":"Immigratsioon Linnuteel \u2013  neljandik kerasparvedest tulnuklikku p\u00e4ritolu"},"content":{"rendered":"<p align=\"center\"><strong> <\/strong><\/p>\n<p><strong>Umbes neljandik Linnutee kerakujulistest t\u00e4heparvedest on Swinburne Tehnika\u00fclikooli uurimuse kohaselt olnud kunagi eraldiseisvad k\u00e4\u00e4busgalaktikad.<\/strong><\/p>\n<p>Royal Astronomical Society kuukirjas avaldatud professor <strong>Duncan Forbesi<\/strong> uurimus n\u00e4itab, et paljud meie galaktika kerasparved on s\u00fcndinud kusagil mujal ning aja jooksul Linnuteega \u00fchinenud. Samuti osutab uuring, et meie galaktikas v\u00f5ib leiduda seni kahe kinnitatud kunagise k\u00e4\u00e4busgalaktika asemel neid v\u00e4hemalt kaheksa.<\/p>\n<div id=\"attachment_1711\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/star_cluster.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1711\" class=\"size-medium wp-image-1711\" title=\"typical globular cluster Messier 80, an object made up of hundreds of thousands of stars and located in the direction of the constellation of Scorpius.\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/star_cluster-300x240.jpg\" alt=\"T\u00fc\u00fcpiline kerasparv Messier 80, mis koosneb sadadest tuhandetest t\u00e4htedest. Allikas: NASA\" width=\"300\" height=\"240\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/star_cluster-300x240.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/star_cluster-1024x819.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/star_cluster.jpg 1280w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-1711\" class=\"wp-caption-text\">T\u00fc\u00fcpiline kerasparv Messier 80, mis koosneb sadadest tuhandetest t\u00e4htedest. Allikas: NASA<\/p><\/div>\n<p>\u201eSelgub, et paljud t\u00e4hed ning kerasparved, mida me \u00f6\u00f6taevasse vaadates n\u00e4eme ei ole kohalikud, vaid tulnukad teistest galaktikatest, mis on viimase paari miljardi aasta jooksul meie galaktikaga \u00fchinenud,\u201c \u00fctles Forbes.<\/p>\n<p>Eelnevalt on astronoomid oletanud, et m\u00f5ned kerasparved on tulnukp\u00e4ritolu, ent oli raske otsustada, millised need t\u00e4pselt on. Iga kerasparv sisaldab endas 10\u00a0000 kuni paar miljonit t\u00e4hte. Kasutades peamiselt Hubble\u2019i kosmoseteleskoobi andmeid uuris Forbes koos oma Kanada kolleegi <strong>Terry Bridges\u2019iga <\/strong>mitmeid t\u00e4heparvi. Seej\u00e4rel koostasid nad k\u00f5rge kvaliteedilise andmebaasi nende vaadeldud t\u00e4heparvede vanuse ning keemiliste omaduste kohta. Kasutades seda andmebaasi \u00f5nnestus neil leida mitmete kerasparvede unikaalsed omadused, mis vihjasid nende galaktikav\u00e4lisele p\u00e4ritolule.<\/p>\n<p>\u201eMe kasutasime k\u00f5iki saada olevaid andmeid. K\u00f5ige paremad oli muidugi Hubble\u2019i omad, kuna Hubble&#8217;i piltidel on k\u00f5ige parem resolutsioon. Seej\u00e4rel uurisime kerasparvede vanust ning nendes leiduvate raskete elementide kogust, mida saab otsustada nende t\u00e4htede j\u00e4rgi,\u201c kirjeldas Bridges t\u00f6\u00f6protsessi. \u201eMe leidsime, et v\u00f5\u00f5rad t\u00e4heparved moodustavad tegelikult neljandiku meie Linnutee kerasparvedest. Ainu\u00fcksi nendes leidub k\u00fcmneid miljoneid t\u00e4hti, mis on \u00fchinenud ning arenenud meie galaktikas,\u201c \u00fctles Forbes<\/p>\n<p>Samuti on Linnutee uurimuse kohaselt \u201calla neelanud\u201d rohkem k\u00e4\u00e4busgalaktikaid, kui varem arvatud. Forbes ja Bridges leidsid, et mitmed kerasparved kuulusid algselt k\u00e4\u00e4busgalaktikate koosseisu, mis koosnevad kuni sajast miljonist t\u00e4hest. Kuigi need galaktikad on koost lagunenud ning nende t\u00e4hed Linnuteesse sulandunud, j\u00e4\u00e4vad kerasparved \u00fchte t\u00fckki ning elavad sulandumisprotsessi t\u00e4ielikult \u00fcle.<\/p>\n<p>\u201eSeda tuleb veel uurida, ent see on p\u00f5nev v\u00e4ljavaade, mis aitab meil oma galaktika ajalugu paremini tundma \u00f5ppida,\u201c \u00fctles Forbes.<\/p>\n<p>Allikas:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ras.org.uk\/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=1714&amp;Itemid=2\">Royal Astronomical Society pressiteade<\/a><\/p>\n<p>Lisaks:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/arxiv.org\/PS_cache\/arxiv\/pdf\/1001\/1001.4289v1.pdf\">Bridges\u2019i ja Forbesi uurimus<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.universetoday.com\/guide-to-space\/galaxies\/dwarf-galaxies\/\">K\u00e4\u00e4busgalaktikatest<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/seds.org\/Messier\/glob.html\">Kerasparvedest<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Umbes neljandik Linnutee kerakujulistest t\u00e4heparvedest on Swinburne Tehnika\u00fclikooli uurimuse kohaselt olnud kunagi eraldiseisvad k\u00e4\u00e4busgalaktikad. Royal Astronomical Society kuukirjas avaldatud professor Duncan Forbesi uurimus n\u00e4itab, et paljud meie galaktika kerasparved on s\u00fcndinud kusagil mujal ning aja jooksul Linnuteega \u00fchinenud. Samuti osutab uuring, et meie galaktikas v\u00f5ib leiduda seni kahe kinnitatud kunagise k\u00e4\u00e4busgalaktika asemel neid v\u00e4hemalt kaheksa. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1710","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1710"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1710\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}