{"id":17127,"date":"2011-05-23T16:12:34","date_gmt":"2011-05-23T13:12:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17127"},"modified":"2011-05-23T16:12:34","modified_gmt":"2011-05-23T13:12:34","slug":"universumis-vabalt-liikuvad-planeedid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17127","title":{"rendered":"Universumis vabalt liikuvad planeedid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rahvusvaheline teadlaster\u00fchm avastas k\u00fcmme planeeti, mis paistavad t\u00e4htedevahelises ruumis vabalt liikuvat. Planeedid on igasugustest emat\u00e4htedest nii kaugel, et nad ei pruugigi \u00fcldse t\u00e4he \u00fcmber tiirelda ning v\u00f5ivad piiramatult kosmoses ringi liikuda. <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_17128\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/unbo1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17128\" class=\"size-medium wp-image-17128\" title=\"unbo1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/unbo1-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/unbo1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/unbo1-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/unbo1.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17128\" class=\"wp-caption-text\">\u00dcks paljudest gaasilistest hiidplaneetidest. Pilt: NASA\/JPL-Caltech<\/p><\/div>\n<p>Teadlaste arvates v\u00f5ib selliste hulkurplaneetide arvu ja tavaliste t\u00e4htede hulga suhe olla peaaegu 2:1 ning nende olemasolu v\u00f5ib kinnitada p\u00e4ikeses\u00fcsteemide tekke arvutisimulatsioone, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46022\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>10 astronoomilise \u00fchiku(astronoomiliseks \u00fchikuks nimetatakse Maa ja P\u00e4ikese vahelist vahemaad) ulatuses neist planeetidest ei asu \u00fchtegi t\u00e4hte. ,,On v\u00f5imalik, et neil planeetidel on emat\u00e4hed. Siiski tundub teiste t\u00f6\u00f6r\u00fchmade tehtud eksoplaneetide\u00a0otseste \u00a0piltide p\u00f5hjal, et sellised kauged planeedid on v\u00e4ga haruldased,&#8221; selgitas <strong>Takahiro Sumi<\/strong>, uurimuse peaautor. ,,Sellest j\u00e4reldasimegi, et need objektid on vabalt liikuvad planeedid, mis pole \u00fchegi t\u00e4hega seotud,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Hulkurplaneedid avastati MOA(Microlensing Observations in Astrophysics)\u00a0vaatlustel, kus vahemikus 2006-2007 j\u00e4lgiti 50 miljonit t\u00e4hte.<\/p>\n<p>,,Me leidsime, et vabalt liikuvad planeedid, millede mass sarnaneb Jupiteri massile, peaksid olema 1,8 korda sagedamini esinevad kui meie j\u00e4lgitud t\u00e4hed,&#8221; \u00fctles Sumi.<\/p>\n<p>Hulkuvate planeetide olemasolu pole t\u00e4iesti ootamatu: neid on ennustanud ka p\u00e4ikeses\u00fcsteemi tekke arvutisimulatsioonid. ,,Me arvame, et nad tekkisid samamoodi kui teisedki planeedid, kuid t\u00f5ugati s\u00fcsteemist planeetidevahelise gravitatsioonilise vastastikm\u00f5ju t\u00f5ttu eemale,&#8221; s\u00f5nas Sumi.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46022\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v473\/n7347\/full\/nature10092.html\">Unbound or distant planetary mass population detected by gravitational microlensing<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline teadlaster\u00fchm avastas k\u00fcmme planeeti, mis paistavad t\u00e4htedevahelises ruumis vabalt liikuvat. Planeedid on igasugustest emat\u00e4htedest nii kaugel, et nad ei pruugigi \u00fcldse t\u00e4he \u00fcmber tiirelda ning v\u00f5ivad piiramatult kosmoses ringi liikuda. Teadlaste arvates v\u00f5ib selliste hulkurplaneetide arvu ja tavaliste t\u00e4htede hulga suhe olla peaaegu 2:1 ning nende olemasolu v\u00f5ib kinnitada p\u00e4ikeses\u00fcsteemide tekke arvutisimulatsioone, kirjutab Physorg.com. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17127","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17127"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17127\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}