{"id":17197,"date":"2011-05-25T15:57:01","date_gmt":"2011-05-25T12:57:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17197"},"modified":"2011-11-01T11:55:23","modified_gmt":"2011-11-01T08:55:23","slug":"superparvede-morfoloogia-uurimine-aitab-moista-kosmilise-vorgustiku-omadusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17197","title":{"rendered":"Superparvede morfoloogia uurimine aitab m\u00f5ista kosmilise v\u00f5rgustiku omadusi"},"content":{"rendered":"<p>Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivam\u00e4gi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia \u00dclikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes t\u00f6\u00f6des kasutati Juhan Liivam\u00e4e poolt Sloani digitaalse taeva\u00fclevaate andmete p\u00f5hjal koostatud superparvede kataloogi.<\/p>\n<p><span>L\u00e4hemalt uuriti Sloani Suure  Seina, meie kosmilise l\u00e4hi\u00fcmbruse k\u00f5ige rikkama ja suurema galaktikas\u00fcsteemi  superparvi ning nende galaktilist koostist. N\u00e4idati, et Seina k\u00f5ige rikkam  superparv meenutab mitmeharulist filamenti, teised mitmik\u00e4mblikke (Joonis).<\/span><\/p>\n<div id=\"attachment_17198\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/sein_small.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17198\" class=\"size-full wp-image-17198 \" title=\"sein_small\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/sein_small.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"154\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/sein_small.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/sein_small-300x115.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/sein_small-250x96.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17198\" class=\"wp-caption-text\">Joonis.  Sloani  Suur Sein \u2013 meie l\u00e4hi\u00fcmbruse k\u00f5ige suurem ja rikkam galaktikas\u00fcsteem.  Erinevatele tihedusnivoodele vastavad galaktikas\u00fcsteemid Suures Seinas  on m\u00e4rgitud eri toonidega.<\/p><\/div>\n<p>Niisugust  mitmeharulist superparve nagu Sloani Suures Seinas ei ole seni kosmoloogilistest  mudelitest saadud. Ka Seina superparvede galaktiline koostis on erinev: k\u00f5ige  rikkamas superparves on suhteliselt rohkem punaseid galaktikaid kui teistes  Seina superparvedes.<\/p>\n<p>Ligi kolmandik nende superparvede heledaid punaseid  galaktikaid on spiraalsed; spiraalsete punaste galaktikate v\u00e4rvide hajumine on  suurem kui elliptilise punaste galaktikate oma. See viitab nende galaktikate  erinevale arengule. Samuti on elliptiliste ja spiraalsete punaste  peagalaktikatega gruppide jaotus nendes superparvedes m\u00f5nev\u00f5rra erinev.<\/p>\n<p>Allikas:<\/p>\n<p>http:\/\/www.aai.ee\/?page=teadusuudised&#038;id=16<\/p>\n<p><span>Artiklid:<br \/>\n<\/span><\/p>\n<ul><span><\/p>\n<li><a href=\"http:\/\/adsabs.harvard.edu\/abs\/2011arXiv1105.1632E\">The Sloan Great Wall.  Morphology and galaxy content<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/adsabs.harvard.edu\/abs\/2011arXiv1105.2124E\">SDSS DR7 superclusters.  Morphology<\/a><\/li>\n<p><\/span><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivam\u00e4gi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia \u00dclikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes t\u00f6\u00f6des kasutati Juhan Liivam\u00e4e poolt Sloani digitaalse taeva\u00fclevaate andmete p\u00f5hjal koostatud superparvede kataloogi. L\u00e4hemalt uuriti Sloani Suure [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,108],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17197","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"category-toravere-observatoorium","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17197","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17197"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17197\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17197"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17197"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17197"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}