{"id":1723,"date":"2010-02-28T09:46:09","date_gmt":"2010-02-28T06:46:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1723"},"modified":"2014-12-26T01:05:06","modified_gmt":"2014-12-25T22:05:06","slug":"y-vilenchik-e-peled-ja-d-andelman-naftasoltuvusest-priiks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1723","title":{"rendered":"Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftas\u00f5ltuvusest priiks"},"content":{"rendered":"

Vesiniku kasutamine autok\u00fctusena v\u00f5ib n\u00e4ida hetkel veel k\u00fcll \u00fcsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega v\u00f5itlemise ajastul on see siiski t\u00e4iesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislik\u00fctusele.<\/strong><\/p>\n

2008. aasta suvel lakke t\u00f5usnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti kergendama. K\u00f5ige r\u00e4ngema hoobi said s\u00f5idukijuhid, sest bensiini hind tanklates oli k\u00f5rgem kui kunagi varem, kuid suurenenud transpordikulud hakkasid peagi kajastuma ka toidukaupade hinnas ning selle t\u00f5usu eest ei suutnud pageda enam \u00fckski tarbija.<\/p>\n

Tolle ajaga v\u00f5rreldes on hinnad t\u00e4naseks tublisti langenud \u2013 osaliselt v\u00f5ime selle eest t\u00e4nada \u00fclemaailmset majanduslangust, mille t\u00f5ttu on v\u00e4henenud ka energian\u00f5udlus. Sellegi poolest ei takista miski naftabarreli hinda j\u00e4lle uutesse k\u00f5rgustesse t\u00f5usmast. Kuigi naftatootjad ei v\u00e4si meile kinnitamast, et naftavarude tuleviku p\u00e4rast pole m\u00f5tet muretseda, v\u00f5ib \u00fclemaailmne tootmine juba enne k\u00e4imasoleva sajandi keskpaika uude haripunkti j\u00f5uda ning sel juhul ei suuda pakkumine enam n\u00f5udlust rahuldada ja hinnad t\u00f5usevad j\u00e4lle lakke.<\/p>\n

\"\"K\u00f5ikuvate naftahindade n\u00f5iaringist p\u00e4\u00e4semiseks tuleb meil leida alternatiive praegustele bensiini- ja diiselmootoritele. Alternatiivsete v\u00f5imaluste nimekiri pole k\u00fcll pikk, kuid seal on siiski paar ideed, mida tasuks t\u00f5siselt kaaluda \u2013 nendeks on elektriautode j\u00f5uallikana kasutatavad laaditavad akud ja k\u00fctuseelemendid. Kuna t\u00f6\u00f6tamisel ei eraldu neist kasvuhoonegaase, v\u00f5iksid nad anda suure panuse ka kliimamuutustega v\u00f5itlemisse, sest rahvusvahelise mootors\u00f5idukitootjate organisatsiooni OICA andmetel on autotranspordi osa kogu maailma s\u00fcsihappegaasi emissioonist hetkel tervelt 16%.<\/p>\n

Laaditaval akul on mitmeid eelisi \u2013 tal on k\u00f5rge kasutegur, kulub aeglaselt ning t\u00f6\u00f6tab suhteliselt vaikselt ja puhtalt. Viimaste aastate jooksul on tublisti arenenud ka liitiumtehnoloogial p\u00f5hinevad akud, mis on n\u00fc\u00fcd kergemad, v\u00e4iksemad ning vastupidavamad kui kunagi varem. Neid hakati hiljuti testima ka h\u00fcbriidautodes nagu Toyota Prius, kus akut kasutatakse koos v\u00e4ikese ja \u00f6konoomse, konstantsel kiirusel t\u00f6\u00f6tava sisep\u00f5lemismootoriga. Pidurdamisel aku laeb ning see aitab v\u00e4hendada nii k\u00fctusekulu (2\/5 v\u00f5rra) kui ka emiteeritavate kasvuhoonegaaside hulka. V\u00e4ikestest h\u00fcbriidelektriautodes kasutatavatest akudest ei piisa aga t\u00f5elise \u00f6koloogilise revolutsiooni vallandamiseks \u2013 selleks l\u00e4heks vaja juba selliseid elektriautosid, kus laetavad akud oleks ainsaks j\u00f5uallikaks \u00a0(PhysicsWorld, jaanuar 2010).<\/p>\n

Missugused on v\u00e4ljakutsed vesiniku rakendamisel autok\u00fctusena?<\/p>\n

Loe edasi …<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vesiniku kasutamine autok\u00fctusena v\u00f5ib n\u00e4ida hetkel veel k\u00fcll \u00fcsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega v\u00f5itlemise ajastul on see siiski t\u00e4iesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislik\u00fctusele. 2008. aasta suvel lakke t\u00f5usnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti kergendama. K\u00f5ige r\u00e4ngema hoobi said s\u00f5idukijuhid, sest bensiini hind tanklates […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[77],"class_list":{"0":"post-1723","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kytuseelemendid","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1723"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1723\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1723"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1723"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}