{"id":17248,"date":"2011-05-27T20:18:51","date_gmt":"2011-05-27T17:18:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17248"},"modified":"2011-08-08T23:05:30","modified_gmt":"2011-08-08T20:05:30","slug":"teadlased-kuus-on-sama-palju-vett-kui-maas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17248","title":{"rendered":"Teadlased: Kuus on sama palju vett kui Maas"},"content":{"rendered":"

Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni \u00dclikooli teadlased viisid l\u00e4bi uurimuse, kus esmakordselt m\u00f5\u00f5deti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid, et m\u00f5ningates kuu vahev\u00f6\u00f6 osades on vett sama palju kui Maa vahev\u00f6\u00f6 \u00fclaosas.<\/strong><\/p>\n

Kuu sulamikogumid on v\u00e4ikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud kristallidesse, mida leidub vulkaanilise glaasi sadenemiskohtades, mis moodustuvad plahvatuslike vulkaanipursete tagaj\u00e4rjel. Sel n\u00e4dalal teadusajakirjas Science Express ilmunud artiklis kirjutati, et kuumagma veesisaldus on ligi 100 korda k\u00f5rgem kui varem arvati, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dcliv\u00e4ike sulamisisaldus Kuu pinnasen\u00e4idises. Pilt: Saal lab, Brown University<\/p><\/div>\n

,,P\u00f5hiline on see, et 2008. aastal \u00fctlesime me oma uurimuses, et kuumagma veesisaldus peaks olema sarnane Maa vahev\u00f6\u00f6 \u00fclemise kihi ammendunud laava veesisaldusele. N\u00fc\u00fcd oleme t\u00f5estanud, et nii ongi,” s\u00f5nas artikli autor ja geoloogiaprofessor Alberto Saal, kes 2008. aastal ilmunud artiklis esmakordselt v\u00e4itis, et NASA Apollo missioonidelt toodud Kuu kivimites leidub vett.<\/p>\n

V\u00f5rreldes meteoriitidega sisaldavad Maa ja teised meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi sisemised planeedid v\u00f5rdlemisi v\u00e4he vett ning lenduvaid elemente, mida planeetide tekke ajal P\u00e4ikeses\u00fcsteemi sisemises osas v\u00e4ga palju ei leidunud. Veelgi v\u00e4iksemaid lenduvate ainete koguseid, mida on leitud Kuult, on kaua peetud t\u00f5endiks sellele, et Kuu pidi tekkima p\u00e4rast k\u00f5rge temperatuurilist katastroofilist hiid-kokkup\u00f5rget. Antud uurimus n\u00e4itab aga, et m\u00f5ningad selle teooria punktid tuleks uuesti \u00fcle vaadata.<\/p>\n

Uurimisgrupp kasutas sulamite veesisalduse m\u00f5\u00f5tmiseks k\u00f5rgtehnoloogilist NanoSims 50L ioon-mikrosondi.<\/p>\n

,,Vastupidiselt enamikele vulkaanilistele sadestustele on kuusulamid lukustunud kristallidesse, mis takistavad vee ja teiste lenduvate ainete p\u00f5genemist vulkaanipurske ajal. Need n\u00e4idised on parimaks v\u00f5imaluseks, mille abil teha kindlaks Kuu sisemuses oleva vee hulk,” lausus James Van Orman, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud teadlasi.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,High Pre-Eruptive Water Contents Preserved in Lunar Melt Inclusions<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni \u00dclikooli teadlased viisid l\u00e4bi uurimuse, kus esmakordselt m\u00f5\u00f5deti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid, et m\u00f5ningates kuu vahev\u00f6\u00f6 osades on vett sama palju kui Maa vahev\u00f6\u00f6 \u00fclaosas. Kuu sulamikogumid on v\u00e4ikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-17248","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17248"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17248\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17248"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17248"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}