{"id":17251,"date":"2011-05-27T20:36:36","date_gmt":"2011-05-27T17:36:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17251"},"modified":"2011-06-16T15:37:23","modified_gmt":"2011-06-16T12:37:23","slug":"astronoomid-avaldasid-detailseima-3d-mudeli-meie-universumist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17251","title":{"rendered":"Astronoomid avaldasid detailseima 3D mudeli meie universumist"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased eemaldasid katte k\u00f5ige t\u00e4iuslikumalt n\u00e4htava universumi(kaart ulatub kuni 380 miljoni valgusaasta kaugusele) 3D kaardilt. Kaardi valmistamiseks kulus \u00fcle 10 aasta, samuti on see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne seet\u00f5ttu, et kaart ulatub varasematest vaatlustes \u00a0l\u00e4hemale Galaktilisele tasandile &#8211; alale, mida \u00fcldiselt varjab tolm.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_17252\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/110527082038-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17252\" class=\"size-medium wp-image-17252\" title=\"110527082038-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/110527082038-large-300x151.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"151\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/110527082038-large-300x151.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/110527082038-large-250x126.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/110527082038-large.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17252\" class=\"wp-caption-text\">2MASS&#39;i Punanihke Vaatlus(2MRS) kataloogis \u00fcle 43 000 galaktika, mis j\u00e4\u00e4vad Maast 380 valgusaasta ulatusse. Selles projektsioonis ulatub Linnutee horisontaalselt l\u00e4bi pildi keskpunkti. Pilt: T.H. Jarrett (IPAC\/SSC)<\/p><\/div>\n<p>Galaktikalt tulev valgus on punanihkes, see t\u00e4hendab universumi paisumise t\u00f5ttu pikemate lainepikkuste poole kaldunud. Mida kaugemal galaktika asuv, seda suurem on punanihe. Seega annab punanihke m\u00f5\u00f5tmine meile galaktika kauguse &#8211; 3D kaardis\u00a0olulise kolmanda dimensiooni, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/05\/110527082038.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Kaardi koostamisel kasutati Two-Micron All-SkySurvey ehk 2MASS&#8217;i vaatlusandmeid. Selles vaatluses vaadeldi kogu taevalaotust infrapunal\u00e4hedastes lainepikkuste piirkondades. Eriti t\u00e4pselt kaardistas 2MRS alasid, mis varem olid Linnutee taga varjul. Seda tehti selleks, et paremini m\u00f5ista m\u00f5ju, mida need alad meie galaktika liikumisele avaldavad.<\/p>\n<p>Linnutee liikumine on v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud universumiga olnud m\u00f5istatuseks sellest ajast peale, kui teadlased seda esmakordselt uurisid ja leidsid, et seda ei saa kirjeldada \u00fchegi n\u00e4htava aine gravitatsioonilise k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5u abil. Massiivsed n\u00e4htavad struktuurid, n\u00e4iteks H\u00fcdra-Kentauri piirkond, olid varem peaaegu t\u00e4ielikult Linnutee taga varjul, kuid on n\u00fc\u00fcd t\u00e4nu 2MRSile detailselt n\u00e4ha.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/05\/110527082038.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased eemaldasid katte k\u00f5ige t\u00e4iuslikumalt n\u00e4htava universumi(kaart ulatub kuni 380 miljoni valgusaasta kaugusele) 3D kaardilt. Kaardi valmistamiseks kulus \u00fcle 10 aasta, samuti on see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne seet\u00f5ttu, et kaart ulatub varasematest vaatlustes \u00a0l\u00e4hemale Galaktilisele tasandile &#8211; alale, mida \u00fcldiselt varjab tolm. Galaktikalt tulev valgus on punanihkes, see t\u00e4hendab universumi paisumise t\u00f5ttu pikemate lainepikkuste poole kaldunud. Mida [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17251","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17251","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17251"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17251\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17251"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17251"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17251"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}