{"id":17331,"date":"2011-05-31T17:30:35","date_gmt":"2011-05-31T14:30:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17331"},"modified":"2011-08-08T23:05:07","modified_gmt":"2011-08-08T20:05:07","slug":"uurides-ekstreemsete-neutrontahtede-paritolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17331","title":{"rendered":"Uurides ekstreemsete neutront\u00e4htede p\u00e4ritolu"},"content":{"rendered":"<p><strong>Neutront\u00e4hed on uskumatult tihedad j\u00e4\u00e4nused kunagistest palju massiivsematest t\u00e4htedest, mis supernoova plahvatuses surid. Nende keskmine tihedus on tavaliselt \u00fcle miljardi tonni teelusika kohta, mis on isegi tihedam kui prootonitest ja neutronitest koosneva aatomi tuum. Et niisuguseid suuri tihedusi Maal kuidagi reprodutseerida ei anna, siis on need objektid suurep\u00e4rasteks maav\u00e4listeks laboratooriumiteks, kus uuritakse aine ja eksootiliste osakeste k\u00e4itumist ekstreemsetes tingimustes.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_17332\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/pulsar.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17332\" class=\"size-full wp-image-17332\" title=\"pulsar\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/pulsar.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/pulsar.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/pulsar-240x300.jpg 240w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/05\/pulsar-250x312.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17332\" class=\"wp-caption-text\">Pulsar<\/p><\/div>\n<p>Nende olemasolu ennustati 1934. aastal &#8211; \u00fcks aasta p\u00e4rast neutroni avastamist &#8211; kuid kulus veel 30 aastat enne, kui esimest neutront\u00e4hte reaalselt vaadeldi. Sellest ajast peale on pea k\u00f5ik t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5detud massiga neutront\u00e4hed langenud kitsasse vahemikku, mille keskpunktiks on umbes 1,4-kordne P\u00e4ikese mass. Eelmise aasta oktoobris leidis grupp astronoome Green Bank&#8217;i Raadioteleskoobi abil neutront\u00e4he, mille mass on peaaegu kaks korda suurem kui P\u00e4ikesel. Massi m\u00f5\u00f5tmine on erakordselt t\u00e4pne, sest antud neutront\u00e4ht oli tegelikult ka pulsar(PSR J1614-2230), mis p\u00f6\u00f6rleb \u00fcmber oma telje 317 korda sekundis kellasarnase t\u00e4psusega. Selle avastuse teeb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks fakt, et v\u00e4ga massiivsete neutront\u00e4htede olemasolu v\u00f5imaldab astrof\u00fc\u00fcsikutelt v\u00e4listada terve hulga teoreetilisi mudeleid, millede kohaselt neutront\u00e4hed v\u00f5ivad koosneda eksootilistest subatomaarsetest osakestest, n\u00e4iteks h\u00fcperonidest v\u00f5i kaaonite(k-mesonite) kondensaatidest, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-05-probing-extreme-neutron-stars.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>\u00dcks suurtest k\u00fcsimustest, mis selkohal tekivad, on: ,,Kuidas loodus neid v\u00e4ga massiivseid neutront\u00e4hti valmistab?&#8221; Kas nad s\u00fcnnivadki nii v\u00f5i kas nad kasvasid seesugusteks seet\u00f5ttu, et t\u00f5mbasid endale l\u00e4hedalasuvate t\u00e4htede massi? \u00dcheks selle pulsari p\u00e4ritolu vihjeks on fakt, et see pole \u00fcksi. T\u00e4ht paikneb v\u00e4ga l\u00e4hedasel 9-p\u00e4evasel kaksikorbiidil teise surnud t\u00e4hega, mida tuntakse valge k\u00e4\u00e4buse nime all. Professor <strong>Lorne Nelsonile<\/strong> ning tema kolleegidele MIT&#8217;s, Oxfordis ja UCSB&#8217;s, muutus neutront\u00e4ht kiiresti p\u00f6\u00f6rlevaks(millisekund) pulsariks seet\u00f5ttu, et see k\u00e4itus miljoneid aastaid tagasi oma t\u00e4hekaaslaste suhtes kannibalina, j\u00e4ttes maha p\u00f5hiliselt s\u00fcsinikust ja hapnikust koosneva surnud tuuma. ,,Kuigi suure hulga t\u00e4htede asumine kaksiks\u00fcsteemides on sagedane, on siiski haruldane, et kaks t\u00e4hte asuksid \u00fcksteisele nii l\u00e4hedal, et \u00fcks teiselt massi endale t\u00f5mbaks. Kui see aga juhtub, siis on see h\u00e4mmastav,&#8221; s\u00f5nas Nelson.<\/p>\n<p>Et m\u00f5ista, kuidas see kaksiks\u00fcsteem tekkis, otsustasid teadlased arvutada v\u00e4lja teoreetiliste mudelite v\u00f5rgustiku, mis kirjeldaks kaksiks\u00fcsteemide arengut terve Universumi eluea jooksul. T\u00e4nu superarvutite suurele arvutusv\u00f5imsusele suutsid Nelson ja kolleegid arvutada kaksiks\u00fcsteemi jaoks v\u00e4lja \u00fcle 40 000 usutava algusjuhtumi ning teha kindlaks millised neist asjakohased on. Nad leidsid mitu juhtu, kus neutront\u00e4he mass kasvas teise t\u00e4he arvelt m\u00e4rgatavalt, kuid nagu Nelson \u00fctles, siis: ,,Loodusel pole selliseid suure massiga neutront\u00e4hti kerge teha, mis ilmselt seletab ka nende haruldust.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-05-probing-extreme-neutron-stars.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neutront\u00e4hed on uskumatult tihedad j\u00e4\u00e4nused kunagistest palju massiivsematest t\u00e4htedest, mis supernoova plahvatuses surid. Nende keskmine tihedus on tavaliselt \u00fcle miljardi tonni teelusika kohta, mis on isegi tihedam kui prootonitest ja neutronitest koosneva aatomi tuum. Et niisuguseid suuri tihedusi Maal kuidagi reprodutseerida ei anna, siis on need objektid suurep\u00e4rasteks maav\u00e4listeks laboratooriumiteks, kus uuritakse aine ja eksootiliste [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-17331","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17331"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17331\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17331"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}