{"id":17464,"date":"2011-06-07T11:39:57","date_gmt":"2011-06-07T08:39:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17464"},"modified":"2011-11-01T11:55:50","modified_gmt":"2011-11-01T08:55:50","slug":"koobaltiga-dopeerimise-ja-kuumutamise-moju-sool-geel-meetodil-valmistatud-ohukeste-tio2-kilede-omadustele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17464","title":{"rendered":"Koobaltiga dopeerimise ja kuumutamise m\u00f5ju sool-geel meetodil valmistatud \u00f5hukeste TiO2 kilede omadustele"},"content":{"rendered":"<p>Viimase paari aastak\u00fcmne jooksul on TiO<sub>2<\/sub> p\u00e4lvinud palju t\u00e4helepanu. Paljude muude kasulike rakenduste k\u00f5rval v\u00f5imaldab TiO<sub>2<\/sub> luua n\u00e4iteks nn. isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures \u201eisepuhastumise\u201c protsess toimub kaheastmelisena: esimeses astmes p\u00e4ikesevalguse m\u00f5jul lagundatakse mustus (nn. fotokatal\u00fc\u00fctiline protsess) ja teises astmes vihmavesi peseb laguproduktid maha. Kuna aknaklaas on valguse m\u00f5jul muutunud superh\u00fcdrofiilseks (s.t. veetilkasid ei moodustu, vaid vesi katab akna \u00fchtlase \u00f5hukese kihina), siis vihmavesi peseb j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud laguproduktid v\u00e4ga h\u00e4sti\u00a0 \u00e4ra. Seesugused isepuhastuvad aknaklaasid on juba ka m\u00fc\u00fcgil, kuid nende efektiivsus vajab veel parandamist.<\/p>\n<p>TiO<sub>2 <\/sub>suurimaks puuduseks p\u00f5hjamaise kliima korral rakenduslikus m\u00f5ttes on suhteliselt v\u00e4ike p\u00e4iksevalguse neeldumine. S\u00f5ltuvalt TiO<sub>2<\/sub> kristallstruktuurist neeldub titaandioksiidis valgus, mille lainepikkus on v\u00e4iksem kui 387 nm (anataas) v\u00f5i 410 nm (rutiil). \u00dcheks v\u00f5imaluseks parandada p\u00e4ikesevalguse neeldumist TiO<sub>2<\/sub>-s (ja seega ka suurendada tema kasulikke omadusi) on lisada sobivalt valitud lisandit (nn. dopeerida). Artiklis \u201cEffect of cobalt doping and annealing on properties of titania thin films prepared by sol-gel process\u201d [Allikas] uuritakse koobalti lisandi m\u00f5ju TiO<sub>2<\/sub>-le.<\/p>\n<div id=\"attachment_17478\" style=\"width: 422px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/TiO2-koos_2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17478\" class=\"size-full wp-image-17478 \" title=\"TiO2 koos_2\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/TiO2-koos_2.jpg\" alt=\"\" width=\"412\" height=\"143\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/TiO2-koos_2.jpg 687w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/TiO2-koos_2-300x103.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/TiO2-koos_2-250x86.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 412px) 100vw, 412px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17478\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Elektronmikroskoobi pildid (kogupilt) ja m\u00f5\u00f5detud koobalti r\u00f6ntgenfluoressents (paremal all nurgas olev ala, m\u00f5\u00f5detud kastiga m\u00e4rgitud piirkonnast) koobaltiga dopeeritud TiO2 kiledelt, mis on kuumutatud 550 (a) ja 950 \u00b0C (c) juures. <\/p><\/div>\n<p>Sool-geel protsess, mille k\u00e4igus antud objektid on valmistatud, sisaldab l\u00e4hteainete kuumutamist. Joonisel 1 on n\u00e4idatud erinevatel temperatuuridel kuumutatud kiledelt m\u00f5\u00f5detud elektronmikroskoobi pildid (kogupilt) ja teatud piirkonnast (m\u00e4rgitud musta kastiga) m\u00f5\u00f5detud koobalti r\u00f6ntgenfluoressentskiirgus (Co L<sub>23<\/sub>), mis n\u00e4itab, kuidas koobalt objektil jaotub. Uurimise tulemusena selgus, et koobalt ei jagune kiles \u00fchtlaselt, vaid hakkab teatud t\u00f5en\u00e4osusega kogunema koobalti rikasteks \u201esaarekesteks\u201c kile pinnal. Sellised \u201esaarekesed\u201c muutusid suuremaks kuumutustemperatuuri t\u00f5stmisel.<\/p>\n<p>Kui t\u00e4psemalt uurida, kuidas koobalti lisand\u00a0 TiO<sub>2<\/sub>-s \u201elahustub\u201c, selgub, et ta moodustab muu hulgas ka koobalttitanaati, mis on eraldiseisev kristallfaas. Antud t\u00f6\u00f6s selgus, et koobaltiga dopeeritud TiO<sub>2<\/sub> neelab rohkem n\u00e4htavat valgust, kui ilma lisandita TiO<sub>2<\/sub>. Samas siiski ei parandanud koobaltiga dopeerimine TiO<sub>2<\/sub> superh\u00fcdrofiilseid (s.t. tilkade moodustumise vastaseid) omadusi.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.ijjkk.com\/science\/article\/pii\/S0169433211003795\">R. P\u00e4rna, U. Joost, E. N\u00f5mmiste, T. K\u00e4\u00e4mbre, A. Kikas, I. Kuusik, M. Hirsim\u00e4ki, I. Kink, V. Kisand, Appl. Surf. Sci. 257 (2011) 6897.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viimase paari aastak\u00fcmne jooksul on TiO2 p\u00e4lvinud palju t\u00e4helepanu. Paljude muude kasulike rakenduste k\u00f5rval v\u00f5imaldab TiO2 luua n\u00e4iteks nn. isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures \u201eisepuhastumise\u201c protsess toimub kaheastmelisena: esimeses astmes p\u00e4ikesevalguse m\u00f5jul lagundatakse mustus (nn. fotokatal\u00fc\u00fctiline protsess) ja teises astmes vihmavesi peseb laguproduktid maha. Kuna aknaklaas on valguse m\u00f5jul muutunud superh\u00fcdrofiilseks (s.t. veetilkasid ei moodustu, vaid vesi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":17470,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,107,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17464","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudised-eesti-asi","8":"category-tartu-ulikool","9":"category-teadusuudis","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17464","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17464"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17464\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17464"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17464"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17464"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}