{"id":17498,"date":"2011-06-07T19:58:59","date_gmt":"2011-06-07T16:58:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17498"},"modified":"2011-08-08T23:58:36","modified_gmt":"2011-08-08T20:58:36","slug":"rani-nanosambad-juhivad-infrapunavalgust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17498","title":{"rendered":"R\u00e4ni nanosambad juhivad infrapunavalgust"},"content":{"rendered":"

Hiina ja Ameerika \u00fchendriikide teoreetikud v\u00e4idavad, et r\u00e4ni nanosammastele pealelastavat infrapunakiirgust saab kallutada kuni 90 kraadi v\u00f5rra, kui see l\u00e4bi materjali liigub – ja seda ilma mingi peegeldumiseta. See avastus annaks p\u00e4rast eksperimentaalset kinnitamist uue l\u00e4henemise optiliste kiirte juhtimisele, mis tavaliselt \u00a0n\u00f5uab spetsiaalselt valmistatud metamaterjale. Teadlaste s\u00f5nul saaks sammastikku kasutada kiirte juhtimiseks fotoonilistes vooluringides, aidates juhtida valgust optilistes v\u00f5rgustikes kasutatavates komponentides.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Optiline \u00f5huke plaat olemasoleva valgustjuhtiva tehnoloogiaga. Pilt: Oclaro<\/p><\/div>\n

Oma teoreetilises uurimuses k\u00e4sitlesid \u00a0Junjie Du<\/strong> ja kolleegid kahe infrapunakiirguse lainepikkuse – 1550 nm ja 2362 nm – \u00a0viieteistk\u00fcmnest nanosambast koosnevale struktuurile 45-kraadise nurga all suunamise tagaj\u00e4rgi. K\u00f5ik need poole mikronilise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga sambad on valmistatud r\u00e4nist, mitte tavaliselt metamaterjalides leiduvatest metallkomponentidest, sest neeldumiskaod on v\u00e4iksemad, kirjutab Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul hakkab iga sammas resoneeruma, kui infrapunakiirguse poolt tekitatud ergastus sellesse seisulaine tekitab. T\u00e4pse lainemustri m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra lainepikkus, mis langeval valgusel r\u00e4nis on – see on umbes \u00fcks kolmandik vastavast v\u00e4\u00e4rtusest \u00f5hus. P\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00e4itub iga sammas kui antenn, neelates valgust ning taaskiirates seda viisil, mis on s\u00fcmmeetriline silindriliste nanostruktuuride sees olevate seisulainetega, p\u00e4rast mida sammastest kiiratav kiirgus vastavalt pealelangeva valguse suunale kas konstruktiivselt v\u00f5i destruktiivselt liitub.<\/p>\n

Du t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis, et kui struktuuri ergastati infrapunavalgusega lainepikkusel 1550 nm, siis k\u00e4itusid sambad kui elektrilised dipoolid. Et sambad on rivis, siis liituvad selle lainepikkuse kasutamisel \u00a0iga samba kiirgused konstruktiivselt ning struktuuri normaaliga samalt k\u00fcljelt kui pealekiiratud valgus kiirgab \u00fcksik valguskiir – seda n\u00e4htust nimetatakse negatiivseks \u00fclekandeks.<\/p>\n

\"\"<\/a>

R\u00e4nist nanosammastega interakteeruv infrapunavalgus. Pilt: R Stevenson<\/p><\/div>\n

Kui sammastele suunata aga 2632 nanomeetrine valgus, tekib isotroopne seisulaine ning kiirgus v\u00e4ljub neljas ortogonaalses suunas. V\u00f5rdluseks: 1550 nanomeetrise valguse puhul tekib sammastes dipooli s\u00fcmmeetria, mis surub t\u00e4ielikult alla pealelangeva valguse ja selle peegelduse – s.t ainus edastatav valguskiir on pealelangeva valgusega t\u00e4isnurga all ning peegeldub negatiivselt.\u00a0,,V\u00e4ljuv kiir teeb j\u00e4rsu p\u00f6\u00f6rde ning asub normaaliga samal k\u00fcljel kui pealelangev valgus,” selgitab Du. ,,Samal ajal tavap\u00e4rased peegeldatud ja edastatud kiired kaovad.”<\/p>\n

Valguse juhtimiseks l\u00e4bi fotooniliste vooluringide on v\u00e4lja pakutud mitmeid tehnoloogiaid. Nanosammastiku valmistamine on aga teiste tehnoloogiatega v\u00f5rreldes v\u00f5rdlemisi lihtne, sest igal sambal on sama raadius. Lisaks saab antud tehnoloogia abil juhtida valgus v\u00e4iksema arvu elementide abil.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Optical Beam Steering Based on the Symmetry of Resonant Modes of Nanoparticles<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiina ja Ameerika \u00fchendriikide teoreetikud v\u00e4idavad, et r\u00e4ni nanosammastele pealelastavat infrapunakiirgust saab kallutada kuni 90 kraadi v\u00f5rra, kui see l\u00e4bi materjali liigub – ja seda ilma mingi peegeldumiseta. See avastus annaks p\u00e4rast eksperimentaalset kinnitamist uue l\u00e4henemise optiliste kiirte juhtimisele, mis tavaliselt \u00a0n\u00f5uab spetsiaalselt valmistatud metamaterjale. Teadlaste s\u00f5nul saaks sammastikku kasutada kiirte juhtimiseks fotoonilistes vooluringides, aidates […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":17499,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[84],"class_list":{"0":"post-17498","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-mantel","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}