{"id":1753,"date":"2010-03-02T20:27:47","date_gmt":"2010-03-02T17:27:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1753"},"modified":"2011-08-08T23:23:09","modified_gmt":"2011-08-08T20:23:09","slug":"nanotorudest-kuttekeha-tuleviku-energiaallikana","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1753","title":{"rendered":"Nanotorudest k\u00fcttekeha tuleviku energiaallikana"},"content":{"rendered":"<p><strong>American Chemical Society ajakirjas <em>Nano Letters <\/em>ilmunud artikkel kirjutab v\u00f5imalusest tulevikus keemiatehaste, autode ja p\u00e4ikesepatarei komplekside poolt tekitatud soojust \u00e4ra tarvitada elektrienergia tootmiseks, kasutades selleks s\u00fcsinik-nanotoru elektroodide p\u00f5hjal\u00a0 ehitatud k\u00fctusekehi. Uurimust\u00f6\u00f6 viis l\u00e4bi Dr.Ray Baugham , Alan G. MacDiarmid Nano Tech instituudi direktor, koost\u00f6\u00f6s rahvusvahelise uurimisr\u00fchmaga.<\/strong><\/p>\n<p>Tehastes v\u00f5i torujuhtmetes hetkel raisatava soojusenergia efektiivne \u00e4ra kasutamine \u00a0v\u00f5iks luua kohalikke puhta energia allikaid, mis omakorda tooks kaasa hindade odavnemise ja organisatsioonide energia jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamise.<\/p>\n<p>Uued k\u00fcttekehad kasutavad nanotoru-elektroode, mis \u00fcletavad harilike elektroodide energia\u00fclekande efektiivsuse kolmekordselt.<\/p>\n<p>\u00dcks demonstreeritud k\u00fcttekehadest n\u00e4eb v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu kellades, kalkulaatorites ja muudes v\u00e4ikestes elektroonikaseadmetes kasutatav patarei. \u00a0\u00dcheks p\u00f5hiliseks erinevuseks on aga see, et need uued k\u00fcttekehad genereerivad energiat pidevalt mitte ei saa t\u00fchjaks nagu patareid. Teadust\u00f6\u00f6 andis aluse ka teistele k\u00fcttekehadele, kaasa arvatud elektrol\u00fc\u00fcdiga t\u00e4idetud ja\u00a0 tekstiiliga eraldatud nanotorude lehekesed, mida on v\u00f5imalik paigutada \u00fcmber torujuhtmete, mis kannavad tehaste v\u00f5i elektrijaamade k\u00f5rgetemperatuurilisi j\u00e4\u00e4tmeid. Temperatuurierinevus torujuhtme ja seda \u00fcmbritseva ala vahel loob elektrokeemilise potentsiaalierinevuse s\u00fcsinik-nanotorude kihtide vahel, mida k\u00fcttekehad siis elektrienergia genereerimiseks \u00e4ra kasutavad.<\/p>\n<p>Uurimisgrupp arvab, et tulevikus toodavad mitmekihilised s\u00fcsinik-nanotorudest k\u00fcttekehad vabalt saadavast j\u00e4\u00e4tmeenergiast toota elektrit hinnaga \u00a02,76 dollarit\/W (68,48 kr\/W, SEB), v\u00f5rreldes p\u00e4ikesepatareidelt saadavaga 4,31 dollarit\/W (49,47 kr\/W) ning seda ainult p\u00e4ikesepaistelise ilmaga. V\u00e4iksemate m\u00f5\u00f5tmetega k\u00fcttekehi on v\u00f5imalik kasutada sensorite v\u00f5i elektriahelate energiaga varustamiseks.<\/p>\n<div class=\"mceTemp\">\n<div id=\"attachment_1766\" style=\"width: 264px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1766\" class=\"size-full wp-image-1766\" title=\"1-nanotubether\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/1-nanotubether.jpg\" alt=\"K\u00fcttekeha on elektri genereerimiseks keritud \u00fcmber roostevabast terasest toru\" width=\"254\" height=\"133\" \/><p id=\"caption-attachment-1766\" class=\"wp-caption-text\">K\u00fcttekeha on elektri genereerimiseks keritud \u00fcmber roostevabast terasest toru<\/p><\/div>\n<\/div>\n<p class=\"mceTemp\">Uued k\u00fcttekehad kasutavad \u00e4ra s\u00fcsinik-nanotorude erakordseid elektroonilisi, mehaanilisi, soojuslikke ja keemilisi omadusi. Nanotorude suur pind ning nende v\u00e4ikesest diameetrist\u00a0 ja peaaegu \u00fchem\u00f5\u00f5tmelisest struktuurist tingitud unikaalne elektrooniline struktuur v\u00f5imaldab suurt voolutihedust, mis v\u00f5imendab elektrienergia tootmist ning energia ammutamise efektiivsust.<\/p>\n<p class=\"mceTemp\">,,Meie uurimuse esimese l\u00e4bimurde tegi v\u00f5imalikuks koost\u00f6\u00f6 teadlastega kokku neljast \u00fclikoolist \u00dchendriikidest, Austraaliast ning Indiast,&#8221; s\u00f5nas Baughman. ,,Teadlased Dr. Gordon Wallace\u2019s Intelligent Polymer Research Instituudist\u00a0Austraalias on\u00a0meiega\u00a0juba kaua aega tehniliste k\u00fcsimuste lahendamise eesm\u00e4rgil koost\u00f6\u00f6d teinud.\u00a0 Dr. Baratunde NanoEngineered Systems and Transport Lab Georgia tehnoloogiainstituudist lisas meie t\u00f6\u00f6sse puuduva l\u00fcli. Kavatseme ka tulevikus koost\u00f6\u00f6d teha, et realiseerida kogu oma tehnoloogia kaubanduslik potentsiaal, see aga n\u00f5uab veel mitmeid l\u00e4bimurdeid.<\/p>\n<div class=\"mceTemp\"><strong>Lisaks:<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news186409698.html\">http:\/\/www.physorg.com\/news186409698.html<\/a><\/div>\n<div class=\"mceTemp\"><strong>Teadusartikkel:<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.me.gatech.edu\/nest\/images\/nl903267n.pdf\">http:\/\/www.me.gatech.edu\/nest\/images\/nl903267n.pdf<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>American Chemical Society ajakirjas Nano Letters ilmunud artikkel kirjutab v\u00f5imalusest tulevikus keemiatehaste, autode ja p\u00e4ikesepatarei komplekside poolt tekitatud soojust \u00e4ra tarvitada elektrienergia tootmiseks, kasutades selleks s\u00fcsinik-nanotoru elektroodide p\u00f5hjal\u00a0 ehitatud k\u00fctusekehi. Uurimust\u00f6\u00f6 viis l\u00e4bi Dr.Ray Baugham , Alan G. MacDiarmid Nano Tech instituudi direktor, koost\u00f6\u00f6s rahvusvahelise uurimisr\u00fchmaga. Tehastes v\u00f5i torujuhtmetes hetkel raisatava soojusenergia efektiivne \u00e4ra kasutamine [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1753","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1753"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1753\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}