{"id":17557,"date":"2011-06-09T14:39:02","date_gmt":"2011-06-09T11:39:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17557"},"modified":"2011-07-08T19:54:44","modified_gmt":"2011-07-08T16:54:44","slug":"17557","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17557","title":{"rendered":"Astronoomid andsid t\u00e4he vanuse m\u00e4\u00e4ramisele uue vaatenurga"},"content":{"rendered":"

Nagu m\u00f5ned inimesedki, v\u00f5ivad t\u00e4hed olla oma vanuse suhtes salalikud. \u00dcks astronoomide meeskond on hiljuti teinud olulise esimese sammu uue meetodi v\u00e4lja arendamiseks t\u00e4he vanuse hindamisel selle p\u00f6\u00f6rlemise kaudu.<\/strong><\/p>\n

\u201cKuna t\u00e4he p\u00f6\u00f6rlemine aeglustub aja jooksul stabiilselt, saab seda kasutada justkui kellana t\u00e4he vanuse \u00fcle otsustamiseks,\u201d v\u00e4idab astronoom S\u00f8ren Meibom<\/strong> Harvard-Smithsoniani Astrof\u00fc\u00fcsika Keskusest. Meibom esitles oma uurimust\u00f6\u00f6 tulemusi Ameerika Astronoomilise \u00dchingu 218. kohtumisel Bostonis, Massachusettsis, kirjutab Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

T\u00e4heparv NGC 6811. Pilt: Anthony Ayiomamitis<\/p><\/div>\n

K\u00f5nekad laigud<\/strong><\/p>\n

T\u00e4he vanuse t\u00e4pne hindamine on astronoomia p\u00f5hialuseks. See on eriti oluline t\u00e4htede puhul, mille \u00fcmber tiirlevad p\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4lised planeedid. Meibom ja tema kolleegid t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja viisi t\u00e4he vanuse tuletamiseks, kasutades teadmisi selle p\u00f6\u00f6rlemise kohta. Selleks tehakse kindlaks korrelatsioon kolme parameetri\u00a0 \u2013 p\u00f6\u00f6rlemise perioodi, t\u00e4he vanuse ja massi vahel. \u201cL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on meil tarvis teada t\u00e4htede ja nende planeetide vanust, et hinnata, kas nendes kaugetes maailmades v\u00f5is areneda maav\u00e4line elu,\u201d v\u00e4idab Meibom. \u201cMida vanem on planeet, seda kauem on elul olnud aega v\u00e4lja kujuneda. Kuna t\u00e4hed ja planeedid moodustuvad koos samal ajal, same me t\u00e4he vanust teades teada ka tema planeetide vanuse.\u201d<\/p>\n

T\u00e4heparvedes asuvate t\u00e4htede vanust on lihtne m\u00e4\u00e4rata, kuna enamus t\u00e4hti on moodustunud samal ajal. Selleks kaardistavad astronoomid t\u00e4htede v\u00e4rvused ja suuruse ning tekkinud mustrit on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4heparve vanuse hindamiseks. Siiski pole enamik teadaolevaid planeetidega t\u00e4hti t\u00e4heparvede osad \u2013 nagu ka meie P\u00e4ike \u2013, mis muudab nende vanuse m\u00e4\u00e4ramise palju keerukamaks.<\/p>\n

Kasutades NASA Kepleri kosmoseteleskoopi \u201cKepleri t\u00e4heparvede uurimust\u00f6\u00f6\u201d osana m\u00f5\u00f5tsid Meibom ja tema kaast\u00f6\u00f6tajad p\u00f6\u00f6rlemiskiiruse t\u00e4htede puhul, mis asuvad miljardi aasta vanuses t\u00e4heparves nimega NGC 6811. Rotatsioon tehakse kindlaks, otsides v\u00e4ikeseid muutusi t\u00e4he heleduses, mida p\u00f5hjustavad aeg-ajalt Kepleri vaatev\u00e4lja p\u00f6\u00f6rlevad \u201claigud\u201d t\u00e4he pinnal. Kepler on kavandatud m\u00e4rkama v\u00e4ikeseid muutusi heleduses ning on seega v\u00f5imeline m\u00f5\u00f5tma mitmesuguste, sealhulgas vanemate t\u00e4htede p\u00f6\u00f6rlemist, millel on arvuliselt ja suuruselt v\u00e4hem laike ning mis p\u00f6\u00f6rlevad aeglaselt.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Eri vanuses t\u00e4htede heleduse ja aja graafikute v\u00f5rdlus. Pilt: Soren Meibom<\/p><\/div>\n

P\u00f6\u00f6rlemisperioodid, mida m\u00f5\u00f5deti NGC 6811 t\u00e4heparves, kujutavad endast t\u00e4htsat sammu t\u00e4htede rotatsiooni ja vanuse vahelise seose loomisel. Kui see seos on saavutatud, on v\u00f5imalik iga t\u00e4he p\u00f6\u00f6rlemise m\u00f5\u00f5tmise tulemuste abil tuletada tema vanust, kasutades tehnikat, mida nimetatakse \u201cg\u00fcrokronoloogiaks\u201d. Selle tehnika puhul kasutatakse t\u00e4he p\u00f6\u00f6rlemist kellana.\u00a0 Kell kalibreeritakse teadaolevate vanustega t\u00e4heparvi kasutades. Kui kell on kalibreeritud, t\u00f6\u00f6tab see astronoomilise ajam\u00e4\u00e4rajana.<\/p>\n

Leidmaks vanuse ja p\u00f6\u00f6rlemise vahelise suhte t\u00e4heparves NGC 6811, veetis Meibom oma kolleegidega neli aastat hoolikalt sorteerides t\u00e4heparves olevaid t\u00e4hti t\u00e4heparvega mitteseotud t\u00e4htedest, mis paistsid olevat samas asukohas. Seda ettevalmistavat t\u00f6\u00f6d tehti eriliselt kavandatud spektograafi \u201cHectochelle\u201d abil, mis k\u00f5rgub MMT teleskoobil Hopkinsi m\u00e4el L\u00f5una-Arizonas. Spektograaf on v\u00f5imeline vaatlema samaaegselt 240 t\u00e4hte, v\u00f5imaldades uurijatel j\u00e4lgida kokku ligi 7000 t\u00e4hte nelja aasta jooksul. Kui t\u00e4heparvedes olevad t\u00e4hed olid kindlaks m\u00e4\u00e4ratud, kasutas meeskond Kepleri andmeid, uurimaks nende p\u00f6\u00f6rlemist.<\/p>\n

Astronoomid leidsid p\u00f6\u00f6rlemisperioode vahemikus 1 kuni 11 p\u00e4eva, v\u00f5rdluseks P\u00e4ikese 28-p\u00e4evase rotatsiooniperioodiga. Tulemustes ilmnes tugev, v\u00e4hese hajuvusega seos t\u00e4he v\u00e4rvuse (t\u00e4he massi indikaator) ja p\u00f6\u00f6rlemisperioodi vahel. See viitab asjaolule, et p\u00f6\u00f6rlemise-vanuse suhte v\u00f5ib leida laia masside vahemiku puhul, mitte ainult P\u00e4ikesele sarnaste t\u00e4htede jaoks.<\/p>\n

Meeskonna jaoks on j\u00e4rgmiseks sammuks erineva massiga t\u00e4htede rotatsiooniperioodide m\u00f5\u00f5tmine ka vanemates teadaolevate vanustega t\u00e4heparvedes, kindlustamaks, et kell on t\u00e4pselt kalibreeritud ka vanemate t\u00e4htede vanuse m\u00e4\u00e4ramiseks. Nende m\u00f5\u00f5tmiste l\u00e4biviimine saab olema keerukam, kuna vanematel t\u00e4htedel on v\u00e4hemaarvulised ja v\u00e4iksemad laigud, mist\u00f5ttu muutused heleduses on veelgi v\u00e4iksemad ning harvemad (vaata joonist \u00fclal).<\/p>\n

\u201cK\u00e4esolev t\u00f6\u00f6 on h\u00fcpe meie arusaamises P\u00e4ikese sarnaste t\u00e4htede toimimisest.\u00a0 Sel v\u00f5ib olla ka t\u00e4htis m\u00f5ju meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide m\u00f5istmisele,\u201d v\u00e4idab Meibom.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “The Kepler Cluster Study: Stellar Rotation in NGC 6811<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu m\u00f5ned inimesedki, v\u00f5ivad t\u00e4hed olla oma vanuse suhtes salalikud. \u00dcks astronoomide meeskond on hiljuti teinud olulise esimese sammu uue meetodi v\u00e4lja arendamiseks t\u00e4he vanuse hindamisel selle p\u00f6\u00f6rlemise kaudu. \u201cKuna t\u00e4he p\u00f6\u00f6rlemine aeglustub aja jooksul stabiilselt, saab seda kasutada justkui kellana t\u00e4he vanuse \u00fcle otsustamiseks,\u201d v\u00e4idab astronoom S\u00f8ren Meibom Harvard-Smithsoniani Astrof\u00fc\u00fcsika Keskusest. Meibom esitles oma […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-17557","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17557","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17557"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17557\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17557"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17557"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17557"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}