{"id":17602,"date":"2011-06-13T22:00:53","date_gmt":"2011-06-13T19:00:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17602"},"modified":"2011-06-15T15:09:29","modified_gmt":"2011-06-15T12:09:29","slug":"tuulepuhang-paikesel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17602","title":{"rendered":"Tuulepuhang P\u00e4ikesel"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_17603\" style=\"width: 730px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/M2_CME.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17603\" class=\"size-full wp-image-17603\" title=\"M2_CME\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/M2_CME.jpg\" alt=\"\" width=\"720\" height=\"720\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/M2_CME.jpg 720w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/M2_CME-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/M2_CME-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/M2_CME-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 720px) 100vw, 720px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17603\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: NASA<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: center;\">P\u00e4ike p\u00e4\u00e4stis valla keskmise suurusega protuberantsi suurejoonelise \u00a0aine v\u00e4ljapurskega kroonist\u00a0(<em>coronal mass ejection<\/em>) 7. juunil, 2011. aastal. Suur osakeste pilv t\u00f5usis seenekujuliselt \u00fcles ning kukus taas alla, \u00a0kattes pealtn\u00e4ha\u00a0ligi poole P\u00e4ikese pinna suuruse ala.<\/p>\n<p><strong>NASA P\u00e4ikese D\u00fcnaamika Observatoorium (<em>Solar Dynamics Observatory<\/em>)\u00a0j\u00e4\u00e4dvustas k\u00e4esoleva pildi ekstreemsel ultraviolettkiirgusel, mille abil saab n\u00e4ha v\u00e4ga suurt jaheda gaasi purset. See on m\u00f5nev\u00f5rra unikaalne, kuna purske alas paistab olevat veelgi jahedamat mateeriat \u2013 temperatuuril alla 80\u00a0000 kelvini.<\/strong><\/p>\n<p>SOHO koronograafidega vaadates on v\u00f5imalik n\u00e4ha eredat plasmat ja k\u00f5rge energiaga osakesi P\u00e4ikesest eemale s\u00f6\u00f6stmas. NASA andmetel liigub aine v\u00e4ljapurse kroonist\u00a0Maa suunas kiirusega 1400 kilomeetrit sekundis. Oma nurga t\u00f5ttu peaks aga massipurske m\u00f5ju Maale olema suhteliselt v\u00e4ike. Sellegipoolest v\u00f5ib see p\u00f5hjustada muutusi kosmose ilmastikus, tekitades n\u00e4iteks Maal \u00a0m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul virmalisi.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/sdo.gsfc.nasa.gov\/gallery\/potw.php?v=item&amp;id=54\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4ike p\u00e4\u00e4stis valla keskmise suurusega protuberantsi suurejoonelise \u00a0aine v\u00e4ljapurskega kroonist\u00a0(coronal mass ejection) 7. juunil, 2011. aastal. Suur osakeste pilv t\u00f5usis seenekujuliselt \u00fcles ning kukus taas alla, \u00a0kattes pealtn\u00e4ha\u00a0ligi poole P\u00e4ikese pinna suuruse ala. NASA P\u00e4ikese D\u00fcnaamika Observatoorium (Solar Dynamics Observatory)\u00a0j\u00e4\u00e4dvustas k\u00e4esoleva pildi ekstreemsel ultraviolettkiirgusel, mille abil saab n\u00e4ha v\u00e4ga suurt jaheda gaasi purset. See on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":17603,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17602","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17602"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17602\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}