![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110609132156-large.jpg\")
<\/a>Heliokatte uued ja vanad kuvandid. Punased ja sinised spiraalid kujutavad vana mudeli kohaselt graatsiliselt kaarduvaid magnetv\u00e4lja jooni. Uued andmed Voyagerilt lisavad kooslusele magneetilist vahtu. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n
Kasutades uut arvutimudelit Voyagerilt saadud andmete anal\u00fc\u00fcsiks, avastasid teadlased, et P\u00e4ikesest kaugel asuv magneetiline v\u00e4li koosneb umbes 100 miljoni miili laiustest mullidest. Mullid moodustuvad magnetv\u00e4lja joonte reorganiseerumisel. Uus arvutimudel pakub v\u00e4lja, et v\u00e4lja jooned lagunevad iseseisvateks struktuurideks, mis pole \u00fchenduses P\u00e4ikese magnetv\u00e4ljaga, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n Nagu Maalgi, on meie P\u00e4ikese magnetv\u00e4li p\u00f5hja- ja l\u00f5unapoolusega. V\u00e4lja teljed on venitatud v\u00e4ljapoole p\u00e4ikesetuule \u00a0v\u00f5i laetud osakeste voolu t\u00f5ttu, avaldades vastastikust m\u00f5ju teistelt meile l\u00e4hedastelt Linnutee galaktikas asuvatelt t\u00e4htedelt v\u00e4lja saadetud mateeriaga.<\/p>\n Voyageri kosmoselaev reisib piiri\u00e4\u00e4rses regioonis ligi 10 miljardit miili Maast eemal. Selles piirkonnas on p\u00e4ikesetuul ning magnetv\u00e4li m\u00f5jutatud mateeriast, mis on eraldunud teistelt t\u00e4htedelt meie \u00fcmbruskonnas Linnutees.<\/p>\n \u201cP\u00e4ikese magnetv\u00e4li ulatub p\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4reni, \u201c s\u00f5nab astronoom Merav Opher<\/strong>. \u201cKuna P\u00e4ike p\u00f6\u00f6rleb, v\u00e4\u00e4ndub ja kortsub selle magnetv\u00e4li justkui baleriini seelik. P\u00e4ikesest kaugel eemal \u2013 seal, kus asuvad Voyagerid \u2013 koonduvad seeliku voldid kokku.\u201d<\/p>\n P\u00e4ikese magnetv\u00e4lja struktuuri m\u00f5istmine v\u00f5imaldab teadlastel v\u00e4lja selgitada, kuidas galaktilised kosmilised kiired sisenevad meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi ning m\u00e4\u00e4ratleda, kuidas on meie t\u00e4ht vastastikm\u00f5jus \u00fclej\u00e4\u00e4nud galaktikaga.<\/p>\n Seni on enamus t\u00f5enditest mullide eksisteerimise kohta p\u00e4rit kosmoselaeva pardal olevalt instrumendilt, mis m\u00f5\u00f5dab energeetilisi osakesi. Hetkel t\u00f6\u00f6tavad uurijad l\u00e4bi rohkem informatsiooni, lootes leida mullide j\u00e4lgi ka Voyageri kogutud magnetv\u00e4lja andmetest.\u00a0\u201cMe proovime siiani hoomata avastuste j\u00e4reldusi,\u201d s\u00f5nas \u00fcks Opheri kolleegidest, f\u00fc\u00fcsik Jim Drake<\/strong>.<\/p>\n Olles startinud 1977. aastal, on Voyageri kaksik-kosmoselaev olnud teel juba 33 aastat. Nad on teel t\u00e4htedevahelise kosmoseruumi \u00e4\u00e4rde. Kosmoselaevu juhib nende ehitaja, NASA Jet Propulsion Laboratory. Voyageri missioonid on osa Heliof\u00fc\u00fcsika S\u00fcsteemi Observatooriumist (Heliophysics System Observatory<\/em>), mis on sponsoreeritud NASA Teaduse Missiooni Juhtkonna Heliof\u00fc\u00fcsika Osakonna poolt.<\/p>\n Uurimust\u00f6\u00f6 kohta loe l\u00e4hemalt\u00a0siit<\/a>.<\/p>\n