{"id":17643,"date":"2011-06-13T09:51:54","date_gmt":"2011-06-13T06:51:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17643"},"modified":"2011-11-01T11:56:09","modified_gmt":"2011-11-01T08:56:09","slug":"polevkivitoostuse-korvalproduktist-valmistatud-kunstlihased","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17643","title":{"rendered":"P\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rvalproduktist valmistatud kunstlihased"},"content":{"rendered":"

Enamik inimeste ehitatud mootorid on suured ja valjud, aga samas tugevamad ja ehituselt palju lihtsamad kui inimlihased. Teadlased t\u00f6\u00f6tavad juba pikemat aega niinimetatud tarkade materjalide kallal, mis v\u00f5imaldaks luua midagi inimlihastele sarnanevat. Taolistel pehmetel, h\u00e4sti painduvatel, miniatuursetel ja vaikselt t\u00f6\u00f6tavatel materjalidel oleks rakendust n\u00e4iteks biomeditsiinis, robootikas, kosmoset\u00f6\u00f6stuses ja mujalgi. T\u00e4naseks on erinevate uurimisgruppide poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mitmeid erinevaid kunstlihase e. t\u00e4ituri t\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli Tehnoloogiainstituudi teadlased on koost\u00f6\u00f6s Tallinna Tehnika\u00fclikooli Keemiainstituudi t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga loonud s\u00fcsinikaerogeelil baseeruvaid elektroodmaterjale t\u00e4ituritele. Elektroaktiivsest pol\u00fcmeermaterjalist t\u00e4iturid reageerivad pinge rakendamisele liigutusega, olles samal ajal v\u00f5imelised elektrilaengut salvestama. Need on pehmed ja painduvad, seet\u00f5ttu v\u00f5ib neid k\u00e4sitleda kui kunstlihaseid, ning sobivad kasutamiseks sensoritena.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6s kasutatud s\u00fcsinikaerogeel on s\u00fcnteesitud Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusest p\u00e4rit \u00f5li tootmise j\u00e4\u00e4gist 5-met\u00fc\u00fclresortsinoolist. Aerogeel on elektroodmaterjaliks sobiv suure eripinna ja poorsuse t\u00f5ttu, mis on oluline t\u00e4ituri liigutusv\u00f5ime seisukohast. Tartu \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm on s\u00fcsinikaerogeelist elektroodidega t\u00e4itureid ka varasemalt testinud, kasutades nende valmistamiseks otsest koostemeetodit, mis seisneb elektroodmaterjali pihustamises ioonse vedelikuga immutatud Nafion\u2122 membraanile ja saadi t\u00e4iturid mahtuvusega 0.014\u00a0F\/cm2<\/sup> ja l\u00e4htudes karbiidsest s\u00fcsinikust\u2011 0,42\u00a0F\/cm2<\/sup>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonis. \u00dclesv\u00f5te kullast kontaktide vahele paigutatud t\u00e4iturist (elektroodid aktiveeritud s\u00fcsinikaerogeeli baasil) selle maksimaalse painutuse hetkel pinge \u00b12,8 V juures. Painutuse ulatus 1,1 %, painutuse kiirus 0,037 %\/s.<\/p><\/div>\n

K\u00f5nealuse t\u00f6\u00f6 (vt. Algallikas<\/strong>) eesm\u00e4rk oli valmistada s\u00fcsinikaerogeeli baasil elektroodidega t\u00e4itur m\u00f5nev\u00f5rra lihtsamal viisil ning v\u00f5rrelda selle f\u00fc\u00fcsikalisi n\u00e4itajaid varem tehtuga. Selles t\u00f6\u00f6s pandi t\u00e4itur kokku n.\u00f6. kiht-kihi haaval: k\u00f5igepealt tehti valmis elektroodkihid s\u00fcsinikaerogeelist, ioonsest vedelikust (1-et\u00fc\u00fcl-3-met\u00fc\u00fclimidasoolium tetrafluoroboraat) ja pol\u00fcmeerist pol\u00fc-(vin\u00fclideendifluoriidheksafluoroprop\u00fcleen) ning separaatoriks elektroodide vahel oli komposiit samast pol\u00fcmeerist ja ioonsest vedelikust. Elektroodikihtide vahele kinnitati separaatorkiht kuumpressimise teel. Mittelenduv elektrol\u00fc\u00fct (ioonne vedelik) teeb t\u00e4ituri t\u00f6\u00f6kindlaks ka tavalistes tingimustes t\u00f6\u00f6tamiseks.<\/p>\n

S\u00fcsinikaerogeelil p\u00f5hinevad t\u00e4iturid on paljulubavad, sest nende liigutamiseks vajalik pinge on madal (Joonis) ning nad omavad suurt mahtuvust, vaatamata asjaolule, et pingele reageerimise\/liigutamise kiirus on suhteliselt aeglane. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua s\u00fcsiniknanotorud, mida on nende suure elektrijuhtivuse t\u00f5ttu juba \u00fcsna palju uuritud ning nendest valmistatud t\u00e4iturite liikumist iseloomustab sagedus isegi kuni 200 Hz. Seega, v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud t\u00e4iturid on omal kohal, kui on tegemist rakendustega, kus on vajalik aeglane t\u00e4ituri liigutus.<\/p>\n

Algallikas:<\/strong><\/p>\n

Carbon aerogel based electrode material for EAP actuators,<\/p>\n

Friedrich Kaasik, Janno Torop, Anna-Liisa Peikolainen, Mihkel Koel, Alvo Aabloo,<\/p>\n

Proceedings of SPIE, Vol. 7976, pp. 79760O-1 \u2013 79760O-8 (2011).<\/p>\n

Link: http:\/\/spiedigitallibrary.org\/proceedings\/resource\/2\/psisdg\/7976\/1\/79760O_1<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enamik inimeste ehitatud mootorid on suured ja valjud, aga samas tugevamad ja ehituselt palju lihtsamad kui inimlihased. Teadlased t\u00f6\u00f6tavad juba pikemat aega niinimetatud tarkade materjalide kallal, mis v\u00f5imaldaks luua midagi inimlihastele sarnanevat. Taolistel pehmetel, h\u00e4sti painduvatel, miniatuursetel ja vaikselt t\u00f6\u00f6tavatel materjalidel oleks rakendust n\u00e4iteks biomeditsiinis, robootikas, kosmoset\u00f6\u00f6stuses ja mujalgi. T\u00e4naseks on erinevate uurimisgruppide poolt v\u00e4lja […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":17656,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,107,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17643","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudised-eesti-asi","8":"category-tartu-ulikool","9":"category-teadusuudis","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17643","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17643"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17643\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17656"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17643"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17643"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17643"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}