{"id":17665,"date":"2011-06-13T13:50:40","date_gmt":"2011-06-13T10:50:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17665"},"modified":"2011-08-08T23:04:51","modified_gmt":"2011-08-08T20:04:51","slug":"osakestemaailma-avastused-tevatronis-on-vaieldavad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17665","title":{"rendered":"Osakestemaailma avastused Tevatronis on vaieldavad"},"content":{"rendered":"

Ameerika Fermilabi kaks teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchma on osakestekiirendist Tevatron saadud andmete osas eriarvamusel. \u00dcks osapooltest leiab, et on avastatud uus osake (v\u00f5imalik Higgsi boson \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus). Teise osapoole s\u00f5nul see nii ei ole.<\/strong><\/p>\n

K\u00e4esoleva aasta aprillis teatasid Tevatroni CDF eksperimendi (The Collider Detector at Fermilab, projekti nimetus \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus) teadlased, et on viimase kaheksa aasta prootonite ja antiprootonite p\u00f5rkeandmetest leidnud huvitavaid signaale, mille iseloom ei klapi kehtiva osakeste standardmudeliga.<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal saadi uusi kinnitavaid katseandmeid. Tevatroni p\u00f5rguti meeskond teatas, et on n\u00fc\u00fcdseks aprilliga v\u00f5rreldes kaks korda enam materjali l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud ja \u201dk\u00fchm\u201d on alles.<\/p>\n

Tevatroni andmeid t\u00f6\u00f6delnud rivaalt\u00f6\u00f6r\u00fchm ei ole aga \u201ck\u00fchmu\u201d j\u00e4lge n\u00e4inud. K\u00f5rvuti t\u00f6\u00f6deldud tulemused p\u00e4rinevad teiselt sama eksperimendi andurilt nimega DZero. DZero kasutatud andmemaht on sama, mis CDFil. Rivaalt\u00f6\u00f6r\u00fchma eestk\u00f5neleja Dimitri Denislovi s\u00f5nul polevat andmetest midagi leida.<\/p>\n

Erinevad detektorid<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast CDFi teadaannet andmete h\u00e4lvetest uurisid DZero teadlased oma paralleelandmeid p\u00e4evi, seejuures h\u00e4lbeid leidmata. Vigade v\u00e4ltimiseks kasutati andmet\u00f6\u00f6tluses v\u00f5imalikult sarnaseid meetodeid. Vaatamata j\u00f5upingutustele midagi huvipakkuvat ei leitud. Oma seisukohtades ollakse 95% usaldusnivool kindlad, v\u00e4idab Denislov uudisteportaalile NewScientist. Denislovi tulemused on osakeste standardmudeliga heas koosk\u00f5las.<\/p>\n

T\u00f5siasi, et andmeh\u00f5ive toimus kahe eri detektori poolt ei oma t\u00e4htsust, arvab Denislov. \u201cOleks kummaline kui f\u00fc\u00fcsikan\u00e4htus k\u00e4ituks kahes eri detektoris isemoodi. Prootonid ja antiprootonid ei tea, millises detektoris nad parasjagu p\u00f5rkuda kavatsevad,\u201d lisab ta.<\/p>\n

Modelleerimisprobleemid?<\/strong><\/p>\n

Ebak\u00f5la p\u00e4ritolu j\u00e4\u00e4b esialgu vastuseta. Denislovi arvates v\u00f5ib probleem seisneda kahe t\u00f6\u00f6r\u00fchma modelleerimismeetodite erinevuses. Uuritavaks n\u00e4htuseks on prootoni ja antiprootoni neeldumisel W-bosoni ja kvarkide teke. CDFi teadlased t\u00e4heldasid teatud energiatel teoreetilisest rohkearvulisemat osakeste teket.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Allikas: NewScientist<\/p><\/div>\n

Tekkinud kvarkide koguenergia oli ligikaudu 145GeV (gigaeletronvolt \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus), mis lubab arvata, et p\u00f5rkes\u00fcdmuses tekkis sama suure energiaga senitundmata osake. Paraku saab sarnast tulemust matkida teistsuguste osakeste kombinatsooniga. CDFi meeskond v\u00f5is vale modelleerimistehnika kasutamisega saavutada tavalisest k\u00f5rgema osakestepaaride tekke, arvab Denislov.<\/p>\n

CDFi eestk\u00f5neleja Rob Roser ei v\u00e4lista modelleerimisviga, aga arvab samas, et \u00fcllatusandmeid maha matta oleks ennatlik.<\/p>\n

Ekspertide komisjon<\/strong><\/p>\n

Roser ei ole j\u00f5udnud DZero publikatsoone l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, aga esmamulje lubab arvata, et lahknevused on kirjutatust v\u00e4iksemad. CDFi meeskond on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et peidetud osake tekib prooton-antiprooton neeldumistes teatud sagedusega. \u00a0Tekkesageduses esineb aga k\u00f5ikumisi, mis v\u00f5ibki olla tulemuste erinevuse p\u00f5hjuseks.<\/p>\n

Probleemi hakkab lahendama eriline t\u00f6\u00f6r\u00fchm, millesse kuuluvad m\u00f5lema erapoole teadlased. Lisaks osalevad Fermilabi teoreetikud Estia Eichten ja Keith Ellis. Lahkhelide klaarimine v\u00f5ib teadlaste s\u00f5nul v\u00f5tta kuid.<\/p>\n

Roseri s\u00f5nul on CDF kogunud vaid 70% plaanitud andmemahust. \u00dclej\u00e4\u00e4nud andmed loodetakse saada septembri l\u00f5puks. Iga v\u00e4rske tulemustekomplekt vaadatakse hoolikalt l\u00e4bi, et v\u00f5imalik peidetud osake tuvastada. DZero esindaja Denisovi v\u00e4itel ollakse senise andmemahuga rahul.<\/p>\n

S\u00f5bralik n\u00f6\u00f6k<\/strong><\/p>\n

Tevatroni tulemuste anal\u00fc\u00fcsi eba\u00f5nnestumise korral j\u00e4\u00e4b viimane s\u00f5na CERNi Suurele Osakestep\u00f5rgutile, mis varem v\u00f5i hiljem probleemi lahendab, on Tevatroni teadlased kindlad. V\u00e4hem kindlad ollakse lahendumise ajaraamis. Suur P\u00f5rguti on v\u00f5imeline tootma suuremat andmehulka, mille t\u00f5lgendmisr\u00e4gastikus varjatud osake hiilida v\u00f5ib. Denisovi arvates j\u00f5utakse CERNis tulemusteni j\u00e4rgmise paari kuu jooksul.<\/p>\n

CDFi eestk\u00f5neleja Roser toob v\u00e4lja, et Suur P\u00f5rguti p\u00f5rgatab prootoneid, mitte Tevatronile sarnaselt prootoneid ja antiprootoneid. See t\u00e4hendab, et \u201ck\u00fchmu\u201d ilmumiseks vajalikke kvarkide ja antikvarkide neeldumisi tekib, ent v\u00e4iksemal hulgal kui Tevatronis. Roseri arvates j\u00f5utakse CERNis tulemuseni j\u00e4rgmise paari aasta jooksul.<\/p>\n

Allikas: NewScientist<\/a><\/p>\n

Loe lisaks: DZero<\/a>, CDF<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Fermilabi kaks teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchma on osakestekiirendist Tevatron saadud andmete osas eriarvamusel. \u00dcks osapooltest leiab, et on avastatud uus osake (v\u00f5imalik Higgsi boson \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus). Teise osapoole s\u00f5nul see nii ei ole. K\u00e4esoleva aasta aprillis teatasid Tevatroni CDF eksperimendi (The Collider Detector at Fermilab, projekti nimetus \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus) teadlased, et on viimase kaheksa […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":17666,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17665","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17665","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17665"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17665\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17666"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17665"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17665"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17665"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}