{"id":17720,"date":"2011-06-15T13:33:03","date_gmt":"2011-06-15T10:33:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17720"},"modified":"2011-08-08T23:49:15","modified_gmt":"2011-08-08T20:49:15","slug":"nanotrukk-voimaldab-valmistada-suurte-pindaladega-metamaterjale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17720","title":{"rendered":"Nanotr\u00fckk v\u00f5imaldab valmistada suurte pindaladega metamaterjale"},"content":{"rendered":"<p><strong>Illinoi \u00dclikooli teadlased on leiutanud uue negatiivse murdumisn\u00e4itajaga \u00a0kolmedimensionaalse metamaterjali ehk NIM-i\u00a0 (NIM -negative index metamaterial) tootmise meetodi. Saavutus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, sest varasemaga v\u00f5rreldes on v\u00f5imalik materjali toota kiiremini ja suuremale pindalale.<\/strong><\/p>\n<p>Metamaterjalid on tehisstruktuurid, millel on looduses leitava materjaliga v\u00f5rreldes ise\u00e4ralikud omadused. N\u00e4iteks omavad NIM-id negatiivset murdumisn\u00e4itajat. See t\u00e4hendab, et metamaterjali l\u00e4biv valgus murdub positiivset murdumisn\u00e4itajat omava materjaliga v\u00f5rreldes justkui vales suunas.<\/p>\n<div id=\"attachment_17722\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_materjal.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17722\" class=\"size-medium wp-image-17722\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_materjal-300x248.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"248\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_materjal-300x248.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_materjal-250x206.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_materjal.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17722\" class=\"wp-caption-text\">Allikas: Physicsworld<\/p><\/div>\n<p>NIM-idel on mitmeid kasulikke omadusi. N\u00e4iteks on uute materjalitehnoloogiate abil v\u00f5imalik fokusseerida valgust v\u00e4iksemaks t\u00e4piks kui l\u00e4\u00e4tsele pealelangeva valguse lainepikkus. Teadlased on neid materjale kasutanud kurikuulsate n\u00e4htamatuks tegevate mantlite ja h\u00fcperl\u00e4\u00e4tsede valmistamisel (p\u00e4ris n\u00e4htamatukstegevate mantliteni veel j\u00f5utud ei ole \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus). H\u00fcperl\u00e4\u00e4ts (loe l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Superlens\">siit<\/a>) v\u00f5imaldab vaadelda palju v\u00e4iksemaid esemeid kui keskmine laborimikroskoop.<\/p>\n<p>Senini suudeti nimetatud metamaterjale valmistada vaid mikron-suurusj\u00e4rgus pindadele. Illinoi \u00dclikooli teadlane John Rogersi ja tema kolleegide meetod seisneb nanotr\u00fckktehnikas. Esimeses tr\u00fckkimise j\u00e4rgus valmistatakse suure lahtusv\u00f5imega pol\u00fcmeerne tempel, mille pinda katavad m\u00f5hnakesed ja lohukesed. Seej\u00e4rel kaetakse templi pind aurustamise teel \u00fchtlaselt kiht-kihi haaval metamaterjali komponentidega. Viimaks, kasutades vaid m\u00f5hnakestel olevat sadestust, kantakse kalav\u00f5rku meenutav saadus soovitud pinnale, n\u00e4iteks klaasile v\u00f5i plastile.<\/p>\n<div id=\"attachment_17721\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_tempel.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17721\" class=\"size-medium wp-image-17721\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_tempel-300x134.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"134\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_tempel-300x134.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_tempel-250x111.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/nanotrykk_tempel.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17721\" class=\"wp-caption-text\">Allikas: Physicsworld<\/p><\/div>\n<p class=\"MsoNormal\"><span lang=\"ET\">Valmistatud templit v\u00f5ib korduvalt kasutada, seejuures igal sadestuskihil on sarnane negatiivne murdumisn\u00e4itaja. Rogers ja tema kaast\u00f6\u00f6lised t\u00f5estasid t\u00e4psete optiliste m\u00f5\u00f5tmiste ja modelleerimistega meetodi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span lang=\"ET\">Valmistatud templit v\u00f5ib korduvalt kasutada, seejuures igal sadestuskihil on sarnane negatiivne murdumisn\u00e4itaja. Rogers ja tema kaast\u00f6\u00f6lised t\u00f5estasid t\u00e4psete optiliste m\u00f5\u00f5tmiste ja modelleerimistega meetodi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">\n<p class=\"MsoNormal\"><strong><span lang=\"ET\">Uued rakendused<\/span><\/strong><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span lang=\"ET\">\u201cTavap\u00e4rased meetodid kasutavad templi nanostruktuuri loomiseks fokusseeritud elektronide v\u00f5i ioonide kiirt, kuid see on aeglane protsess, mille k\u00e4igus suudetakse katta vaid millimeetri suurusj\u00e4rkudes pindasid,\u201d \u00fctles Rogers. \u201cMeie struktuurid on korrap\u00e4rasemad ja v\u00f5ime materjali valmistada 10x10cm pinnale, ainsaks piiranguks on meie labori t\u00f6\u00f6riistad.\u201d<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span lang=\"ET\">Teadlaste huvi metamaterjalide vastu on suur. Rakenduste hulka kuuluvad \u00fcli\u00f5hukesed ja \u00fclikvaliteetsed l\u00e4\u00e4tsed, fotoonikaseadmed, sensorid ja kurioossed n\u00e4htamatud materjalid.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span lang=\"ET\">Edaspidi kavatseb Rogersi meeskond nanotr\u00fckktehnikat arendada nii, et oleks v\u00f5imalik metamaterjali rakendada ka optilises diapasoonis. Seni on n\u00e4htavas spektris tulemuste saavutamine olnud raskendatud, sest metamaterjalide struktuurielementide m\u00f5\u00f5dud peavad olema v\u00f5rreldavad delised pealelangeva kiirguse lainepikkusega. N\u00e4htava valguse lainepikkus on sadades mikromeetrites. \u201cKavatseme t\u00e4iendavalt uurida suurte pindaladega NIM-ide rakendusvaldkondi,\u201d avaldab Rogers.<span> <\/span><\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46258\">Physicsworld<\/a><\/span><span lang=\"ET\"> <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Illinoi \u00dclikooli teadlased on leiutanud uue negatiivse murdumisn\u00e4itajaga \u00a0kolmedimensionaalse metamaterjali ehk NIM-i\u00a0 (NIM -negative index metamaterial) tootmise meetodi. Saavutus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, sest varasemaga v\u00f5rreldes on v\u00f5imalik materjali toota kiiremini ja suuremale pindalale. Metamaterjalid on tehisstruktuurid, millel on looduses leitava materjaliga v\u00f5rreldes ise\u00e4ralikud omadused. N\u00e4iteks omavad NIM-id negatiivset murdumisn\u00e4itajat. See t\u00e4hendab, et metamaterjali l\u00e4biv valgus murdub [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":17722,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[84],"class_list":{"0":"post-17720","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-mantel","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17720\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17722"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}