{"id":17737,"date":"2011-06-15T16:12:40","date_gmt":"2011-06-15T13:12:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17737"},"modified":"2011-06-15T16:15:27","modified_gmt":"2011-06-15T13:15:27","slug":"beebitahed-sunnivad-uinuvatele-vanematele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17737","title":{"rendered":"Beebit\u00e4hed s\u00fcnnivad &#8216;uinuvatele&#8217; vanematele"},"content":{"rendered":"<p><strong>Cardiffi \u00dclikooli astronoomid usuvad, et noore t\u00e4he pikk &#8216;uinak&#8217; v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta valla v\u00e4iksemate t\u00e4htede ning nende \u00fcmber tiirlevate planeetide teise generatsiooni tekke.<\/strong><\/p>\n<p>Juba kaua on arvatud, et materjali juurdeteke noortes t\u00e4htedes pole pidev vaid toimub perioodiliselt, l\u00f5ppedes l\u00fchikeste energia v\u00e4ljapursetega neilt t\u00e4htedelt, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/03\/110309112906.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Siiski on seda t\u00e4hetekke mudelites v\u00f5rdlemisi ignoreeritud.<\/p>\n<div id=\"attachment_17738\" style=\"width: 582px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110309112906-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17738\" class=\"size-full wp-image-17738 \" title=\"110309112906-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110309112906-large.jpg\" alt=\"\" width=\"572\" height=\"191\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110309112906-large.jpg 715w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110309112906-large-300x100.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110309112906-large-250x83.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 572px) 100vw, 572px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17738\" class=\"wp-caption-text\">Kolm pilti, millel on n\u00e4ha noore t\u00e4he \u00fcmber olev ketas t\u00e4he elu varaste aastate mitmetes etappides. Punasega on toodud tihedam gaasi- ja tolmuosa, sinine on v\u00e4hem tihe materjal ning rohelisega on m\u00e4rgitud keskmise tihedusega alad. Noore t\u00e4he \u00fcmber moodustuv ketas(vasakul) on ebastabiilne, millele vihjab selle spiraalne struktuur, kuid mida stabiliseerib ajutiselt t\u00e4he energiapurse(keskel), mis spiraalse struktuuri h\u00e4vitab. P\u00e4rast v\u00e4ljapurset j\u00e4\u00e4b keskne t\u00e4ht &quot;magama&quot; ning spiraalne struktuur naaseb. L\u00f5puks ketas laguneb ning moodustab v\u00e4ikese massiga t\u00e4hti(mustad t\u00e4pid). Pilt: D. Stamatellos, A. Whitworth (Cardiff University)<\/p><\/div>\n<p>Cardiffi \u00dclikooli astrof\u00fc\u00fcsikud <strong>Dr Dimitris Stamatellos<\/strong> ja professor <strong>Anthony Whitwoth<\/strong> koost\u00f6\u00f6s Sheffieldi \u00dclikooli astronoomi <strong>Dr David Hubber<\/strong>&#8216;iga pakkusid hiljuti uusi vihjeid t\u00e4hetekkele, seda t\u00e4nu keerukate noorte t\u00e4htede k\u00e4itumist modelleerivate arvutimudelite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele.<\/p>\n<p>Kui t\u00e4hed on noored, \u00fcmbritsevad neid gaasi- ja tolmukettad ning nad kasvavad t\u00e4nu nendelt ketastelt materjali ammutamisele. Kettad v\u00f5ivad aga ise laguneda ning moodustada uusi v\u00e4iksemaid t\u00e4hti, planeete ja pruune k\u00e4\u00e4buseid \u00a0&#8211; objekte, mis on suuremad kui planeedid, kuid liiga v\u00e4ikesed, et meie P\u00e4ikesele sarnaselt vesinikku p\u00f5letada.<\/p>\n<p>,,Me teame, et noored t\u00e4hed veedavad enamiku oma elu algusaastatest magades,&#8221; s\u00f5nas Dr Dimitris Stamatellos. ,,P\u00e4rast oma l\u00f5unat, milleks on suur kogus tolmu ja gaasi oma ketastelt, teevad nad uinaku, mis kestab paartuhat aastat. Selle uinaku ajal on nende heledus v\u00e4ga v\u00e4ike.&#8221;<\/p>\n<p>,,Magades kasvavad nende kettad massilt, kuid nende temperatuur p\u00fcsib v\u00f5rdlemisi jahedana vaatamata t\u00e4htede olemasolule otse nende keskel. L\u00f5puks muutuvad kettad ebastabiilseks ning lagunevad, et moodustada v\u00e4ikese massiga t\u00e4hti ja t\u00e4healuseid objekte, n\u00e4iteks pruune k\u00e4\u00e4buseid ja planeete.&#8221;<\/p>\n<p>Siiani on teadlased arvanud, et vanemt\u00e4he kiirgus v\u00f5ib ketast soojendada ning stabiliseerida, surudes maha selle lagunemise. Siiski leidsid teadlased, et v\u00e4ljapursete vahel on k\u00fcllalt aega, mil kettad v\u00f5ivad laguneda ning uusi v\u00e4ikese massiga t\u00e4hti, pruune k\u00e4\u00e4buseid ja planeete s\u00fcnnitada.<\/p>\n<p>Uus teooria pakub selgitust meie P\u00e4ikese massist viis korda v\u00e4iksemate t\u00e4htede tekkele ja omadustele. Sellised t\u00e4hed moodustavad hinnanguliselt \u00fcle 60% meie galaktika k\u00f5igist t\u00e4htedest.<\/p>\n<p>,,Meie leiu kohaselt on ketaste lagunemine looduses v\u00f5imalik,&#8221; s\u00f5nas Dr Stamatellos.<\/p>\n<p>,,On oluline uurida, kas see on v\u00e4ikese massiga t\u00e4htede, pruunide k\u00e4\u00e4buste ja planeetide tekke peamine mehhanism,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/03\/110309112906.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/iopscience.iop.org\/0004-637X\/730\/1\/32\/\">THE IMPORTANCE OF EPISODIC ACCRETION FOR LOW-MASS STAR FORMATION<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Cardiffi \u00dclikooli astronoomid usuvad, et noore t\u00e4he pikk &#8216;uinak&#8217; v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta valla v\u00e4iksemate t\u00e4htede ning nende \u00fcmber tiirlevate planeetide teise generatsiooni tekke. Juba kaua on arvatud, et materjali juurdeteke noortes t\u00e4htedes pole pidev vaid toimub perioodiliselt, l\u00f5ppedes l\u00fchikeste energia v\u00e4ljapursetega neilt t\u00e4htedelt, kirjutab ScienceDaily.com. Siiski on seda t\u00e4hetekke mudelites v\u00f5rdlemisi ignoreeritud. Cardiffi \u00dclikooli astrof\u00fc\u00fcsikud Dr [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17737","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17737","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17737"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17737\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17737"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17737"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17737"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}