{"id":17773,"date":"2011-06-16T23:01:47","date_gmt":"2011-06-16T20:01:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17773"},"modified":"2011-06-16T23:26:28","modified_gmt":"2011-06-16T20:26:28","slug":"mustade-aukude-salaelu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17773","title":{"rendered":"Supermassiivsete mustade aukude salaelu"},"content":{"rendered":"

Astronoomid on varajast universumit vaadeldes leidnud, et supermassiivsete mustade aukude algmed olid galaktikates olemas juba v\u00e4hemalt 700-800 miljonit aastat p\u00e4rast Suurt Pauku minimaalselt 30% galaktikates ning arenesid sellest ajast peale nendega k\u00e4sik\u00e4es.<\/strong>
\n

\"\"<\/a>

Tehtud ekstrapolatsioonide kohaselt kubises varajane universum v\u00e4hemalt 30 miljonist supermassiivsest mustast august. NASA\/CXC\/A.Hobart <\/p><\/div>
\nP\u00e4ikesest tuhandeid kuni miljardeid korda raskemad supermassiivsed mustad augud (SMA) ei ole t\u00e4nap\u00e4eva universumis enam midagi harukordset. Arvatakse, et need paiknevad pea iga galaktika keskmes. Mustade aukude vanuse ja p\u00e4ritolu \u00fcle v\u00f5is aga seni ainult intelligentselt spekuleerida. Chandra r\u00f6ntgenkiirte-teleskoobi \u00fclesv\u00f5tete alusel leidsid USA astronoomid nendest m\u00e4rke ligikaudu kahesajas varajases universumis leidunud galaktikas.<\/p>\n

\u201eSignaal oli n\u00f5rk!\u201c t\u00f5des uurimuse kaasautor ning Yale’i \u00fclikooli astronoom Priya Natarajan Fyysika-ee-le. Neljak\u00fcmne viie p\u00e4eva v\u00e4ltel Chandra teleskoobiga sooritatud vaatluste k\u00e4igus kogutud andmete esmasel anal\u00fc\u00fcsil ei leitud piisavalt t\u00f5endeid, et supermassiivsed musti auke Hubble’i \u00fclis\u00fcgavas v\u00e4ljas \u00fcle\u00fcldse leidub. \u201eT\u00e4iendatud vaatluste k\u00e4igus leidsime aga igast Hubble’i abil v\u00e4lja valitud galaktikast Chandra’ga keskmiselt 5-10 r\u00f6ntgenkiirte spektriosas leiduvat footonit,\u201c lisas astronoom. V\u00e4ikesena tunduv number kahvatub selle statistilise olulise k\u00f5rval.<\/p>\n

Iga l\u00e4bi paksu vesiniku -ja tolmupilve p\u00f5genenud k\u00f5rge energiaga valgusosake saab t\u00e4hendada vaid \u00fcht. P\u00f5genemiseks vajaliku energiaga sai seda varustada ainult SMA. \u201e \u00dclej\u00e4\u00e4nud supermassiivse musta augu t\u00f5ttu l\u00f5\u00f5mama hakkaval seda \u00fcmbritseval gaasil ning sellest seel\u00e4bi eralduval kiirgusel ei l\u00e4inud aga nii h\u00e4sti. SMA isu eest ei p\u00e4\u00e4se mitte miski,\u201c selgitas Natarajan. Samas v\u00f5ib sama t\u00f5demus sundida astronoome m\u00f5ningaid varajast universumit k\u00e4sitlevad teooriad ringi vaatama.<\/p>\n

Miljonite aastate v\u00e4ltel p\u00e4rast Suurt Pauku valitses universumis pimedus. Esimesed moodustunud vesiniku aatomid olid neutraalsed ning toonases t\u00e4nap\u00e4evasest tunduvalt v\u00e4iksemas universumis tekitasid need seega l\u00e4bipaistmatu udu. \u201eArvatakse, et miski, kas hiigelt\u00e4htede v\u00f5i mustade aukude kiirgus pidi selle universumi uuesti l\u00e4bipaistvaks muutmiseks ajutiselt ergastamise l\u00e4bi komponentideks lahutama,\u201c m\u00f5tiskles Natarajan. Praegused leiud viitavad aga selgelt, et SMA’d seda vaadeldud valgusspektri p\u00f5hjal teha ei saanud.
\n

\"\"<\/a>

Varajase universumi reioniseerumise skeem. NASA\/CXC\/M.Weiss <\/p><\/div>
\n\u201eOn \u00e4\u00e4rmiselt intrigeeriv m\u00f5elda, et t\u00e4hed said hakkama millegagi, millega SMA’d lihtsalt hakkama ei saanud, hoolimata sellest, et nad olid selles samas supis!\u201c h\u00fc\u00fcatas Natarajan. Samas ei paku leitud mustad augud oma laiast levikust hoolimata vihjeid, kuidas need juba esimesel juhul tekkida said. Erinevate koolkondade v\u00e4itel kujunesid nende seemned v\u00e4lja, kas varajase universumi moodustanud hiigelt\u00e4htede elup\u00e4evade l\u00f5ppedes v\u00f5i veelgi varajasemate gaasipilvede otsese gravitatsioonilise kollapsi l\u00e4bi.<\/p>\n

Yale’i \u00fclikooli astronoomi s\u00f5nul v\u00f5ivad tulemused siiski kaalukaussi veidi \u00fchele poole kaldu ajada. \u201eAvastatud mustade aukude populatsioon tundub olevat koosk\u00f5las pigem stsenaariumiga, kus nende esialgsed seemned olid just massiivsemat sorti,\u201c s\u00f5nas ta. Mida rohkem \u00f5nnestub astronoomidel aga SMA seemnete ja p\u00e4ritolu kohta teada saada, seda t\u00e4psemaks universumi ajatelg muutub. Uurimuse trump\u00e4ssaks peavad autorid aga ise midagi muud. Nende tulemused viitavad, et SMA’de ja galaktikate areng kulgeb k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n

Alles hiljutistes uurimustes on l\u00f5plikult omaks v\u00f5etud, et see toimub v\u00e4hemalt meie kohalikus, l\u00e4hi\u00fcmbruse universumi osas. Universumi varajasemate aegade suhtes ollakse \u00fcheselt m\u00f5istetavate t\u00f5endite t\u00f5ttu tunduvalt ettevaatlikumad. \u201eSamas tundub n\u00fc\u00fcd, et galaktikad ja SMA’d kasvasid tandemina juba toona!\u201c v\u00e4idab Natarajan. T\u00e4iesti kindlalt on aga vara midagi v\u00e4ita. Kaugete objektide uurimine on alati seotud \u00e4\u00e4rmiselt suurte m\u00e4\u00e4ramatustega. T\u00f6\u00f6r\u00fchm on esimese suure sammu nende m\u00f5istmise suunas aga uurimusega astunud.<\/p>\n

Ezequiel Treister’i juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus ilmus 16. juunil ajakirjas Nature<\/a><\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astronoomid on varajast universumit vaadeldes leidnud, et supermassiivsete mustade aukude algmed olid galaktikates olemas juba v\u00e4hemalt 700-800 miljonit aastat p\u00e4rast Suurt Pauku minimaalselt 30% galaktikates ning arenesid sellest ajast peale nendega k\u00e4sik\u00e4es. P\u00e4ikesest tuhandeid kuni miljardeid korda raskemad supermassiivsed mustad augud (SMA) ei ole t\u00e4nap\u00e4eva universumis enam midagi harukordset. Arvatakse, et need paiknevad pea iga […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17773","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17773","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17773"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17773\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}