Jaanuar l\u00f5ppes NASA kosmoseagentuuri jaoks mustades toonides, kuna Barack Obama<\/strong> viis l\u00e4bi valusa otsuse k\u00e4rpida agnetuurile suunatavaid rahavoogusid. Kuigi Kuu tundub Maast ahvatlevalt l\u00e4hedal, on selle gravitatsioon siiski nii suur, et seal saavad maanduda vaid suured raketid. Sama kehtib ka Marsi kohta, mis t\u00e4hendab omakorda praegusel ajal \u00fclej\u00f5u k\u00e4ivaid missioonide maksumusi. Eelmises oktoobris j\u00e4reldas s\u00f5ltumatute ekspertide t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et NASA eelarves tekib igal aastal 3 miljardi suurune puuduj\u00e4\u00e4k, kui viimane tahab t\u00f5epoolest astronaudid taas Kuule saata.<\/p>\n \u00dcks arvamus Augustine raportis soovitab kaaluda NASA mehitatud missioone l\u00e4heduses olevatele asteroididele ning Marsi kuudele. \u201eMarsi missiooni maksumusest moodustab l\u00f5viosa planeedi pinnale laskumine ning sealt tagasitulek. Phobos pakub aga meile v\u00f5imalust olla Marsist vaid nimetiss\u00f5rme kaugusel,\u201c \u00fctles Pascal Lee<\/strong>, Marsi Instituudi eesistuja.<\/p>\n Phobos: m\u00fcstiline kuu meie k\u00e4eulatuses. Allikas: ESA<\/p><\/div>\n Kuna Phobos on niiv\u00f5rd v\u00e4ike, kehtib sama ka tema gravitatsiooniv\u00e4lja kohta, mis t\u00e4hendab seda, et olles juba Marsi orbiidil, on vaja vaid v\u00e4ikseid impulsse Phobose pinnale laskumiseks ning sealt taas kosmosesse lendamiseks. Phobost v\u00f5iks seega kasutada eelpostina Marsi uurimiseks, kui ka ettevalmistuspaigana Marsi pinnale laskumiseks.<\/p>\n Samuti on Phobos ise kosmiline m\u00f5istatus. \u201eMe teame, mis p\u00e4ritolu on k\u00f5ik P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kehad, mida me uurinud oleme, ent me ei tea tegelikult kuidas Phobos tekkis,\u201c nentis Lee. Phobos avastati koos Marsi v\u00e4iksema kuu Deimosega 1877. aastal Ameerika astronoomi Asaph Halli <\/strong>poolt. Enamik aega nende avastamisest saadik on neid peetud v\u00e4het\u00e4htsateks kehadeks, kuna Phobos on k\u00f5igest 28 kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga, mil Deimos on isegi v\u00e4iksem. Seega peeti neid lihtsalt v\u00e4ikesteks asteroidideks, mis on Marsile lihtsalt liialt l\u00e4hedale sattunud.<\/p>\n Vaade muutus 1970. aastatel, mil Mariner 9 ning Viking 1 & 2 Phobose koostisele esimesi pilke heitsid. Kuult peegeldunud p\u00e4ikesekiired n\u00e4itasid, et Phobos on tume, neelates rohkem kui 90% sellele langenud P\u00e4ikese valgusest, meenutades pigem s\u00fcsinik-khondriite, mis on P\u00e4ikeses\u00fcsteemi vanimad meteoriidid. Seega v\u00f5iks Phobost ja Deimost pidada siiski lihtsalt kinnip\u00fc\u00fctud asteroidideks, ent nende orbiidid on selleks liialt eriskummalised.<\/p>\n Nimelt tiirlevad m\u00f5lemad Marsi ekvaatoriaalsetel orbiitidel, mis viitab sellele, et Marsi kuud moodustusid samal ajal, kui Mars ise, planeedi moodustumisest \u00fclej\u00e4\u00e4nud materjalist. Ent see t\u00e4hendab seda, et kuud peaksid koosnema Marsi kivimitest, mitte s\u00fcsinik-khondriitidest.<\/p>\n Mars Express tegi oma esimesed l\u00e4hilennud 2006. ja 2007. aastal kuni 260 km kaugusel Phobose pinnast. Kasutades tillukesi muutusi satelliidi raadiosignaalis, \u00f5nnestus teadlastel m\u00f5\u00f5ta enam-v\u00e4hem t\u00e4pselt Phobose mass. Samuti kasutades Mars Expressi k\u00f5rge resolutsioonilist kaamerat \u00f5nnestus koostada Phobosest 3D-mudel. \u00dcllatavana selgus aga massi ja ruumala k\u00f5rvutamisel, et Phobos peab olema poorne ning sisaldama pinnaaluseid koopaid ja t\u00fchimikke.<\/p>\n Mars Express sooritab sellel n\u00e4dalal taas Phobosest l\u00e4hilennu. Allikas: ESA<\/p><\/div>\n Ilma tegelike pinnan\u00e4idisteta j\u00e4\u00e4b Phobose koostis siiski m\u00f5istatuseks. Kui Phobos on siiski kinnip\u00fc\u00fctud asteroid, mille tihedus on v\u00e4iksem kui harilikul kivimil, on Phobos 15% ulatuses seest t\u00fchi. Kui aga kuu koostises domineerivad Marsi kivimid, ulatub t\u00fchimiku suurus kuni 45%-ni. See p\u00f5hjustab aga planeediteadlastele oma ette peavalu. Nii suur t\u00fchimik t\u00e4hendab, et kuu ei saanud tekkida v\u00e4ikestest osakestest nagu harilikult, vaid n\u00e4iteks m\u00f5ne taevakeha p\u00f5rkumise tagaj\u00e4rjel Marsiga. Viimane stsenaarium oleks piisav, et suuri kivimit\u00fckke orbiidile lennutada, mis seej\u00e4rel ebakorrap\u00e4rase kujuga taevakeha moodustaksid.<\/p>\n Viimase h\u00fcpoteesi kontrollimiseks lendabki Mars Express taas Phobose l\u00e4hedalt m\u00f6\u00f6da pelgalt 67 km k\u00f5rgusel selle pinnast. Kokku on planeeritud 12 m\u00f6\u00f6dalendu, millest l\u00e4him leiab aset 3. m\u00e4rtsil kell 22:55. Olles Phobosele nii l\u00e4hedal, t\u00f5mmatakse viimast Phobose gravitasiooniv\u00e4lja poolt. See t\u00e4hendab otseloomulikule seda, et satelliit l\u00e4heneb iga sekundiga kuule paari millimeetri v\u00f5rra. Viimane v\u00f5imaldab Mars Expressi kontrollkeskusel teada saada, kuidas Phobose mass jaguneb Selle teadasaamiseks l\u00fclitavad nad k\u00f5ik satelliidi poolt saadetava informatsioonivoo v\u00e4lja, mille tulemuseks on puhas satelliidisignaal. Ilma andmevoota saab signaali sagedust m\u00f5jutada vaid Phobose gravitatsiooni t\u00f5mme. Sageduse muutus k\u00fc\u00fcndib \u00fche miljardikuni ning on tingitud Doppleri efektist.<\/p>\n P\u00e4rast l\u00e4himat m\u00f6\u00f6dumist lendab Mars Express Phobosest veel 7 korda m\u00f6\u00f6da, teine Expressi instrument MARSIS (Mars Advanced Radar for Subsurface and Ionospheric Sounding) radar on juba t\u00f6\u00f6korda seatud, et Phobose pinda sondeerida. Eelmiste m\u00f6\u00f6dalendude abil \u00f5ppis MARSIS-e meeskond, kuidas radari kiiri kuupealt tagasi p\u00f5rgatada. N\u00fc\u00fcd \u00fcritavad nad t\u00f5epoolest ka kuusisemust radarikiirte abil uurida. HRSC kaamerat kasutatakse 7. m\u00e4rtsile j\u00e4rgnevate m\u00f6\u00f6dalendude ajal k\u00f5rge resolutsiooniliste piltide tegemiseks. ASPERA abil uuritakse, kuidas P\u00e4ikese laetud osakesed Phobose pinnaga reageerivad. SPICAM-i, PFS-i, OMEGA abil plaanitakse uurida kuu pinna omadusi ning m\u00f5\u00f5ta Phobose \u00f6ist -ja p\u00e4evast temperatuuri. HRSC kasutatakse Vene Phobos-Grunti missiooni maandumispaiga sondeerimiseks, mis l\u00e4heb k\u00e4iku arvatavasti 2011\/12.<\/p>\n Venelaste juhitud missiooni eesm\u00e4rgiks on Phobose pinnal maanduda ning kuupinnast proove v\u00f5tta, see v\u00f5iks omakorda tuua selgust sellesse, kas Phobos on t\u00f5epoolest asteroid v\u00f5i on enda k\u00fclge lihtsalt niiv\u00f5rd kosmilist prahti kogunud. \u201eMe ei saa otsustada Phobose p\u00e4ritolu \u00fcle ilma, et me teaksime millest ta tehtud on,\u201c \u00fctles projekti \u00fcks kaast\u00f6\u00f6lisi Rosenblatt<\/strong>.<\/span><\/p>\n Phobose pinna uurimine v\u00f5ib aidata heita pilku ka Marsi enda minevikku. Kuna Marsi on tihti pommitatud erinevate meteoriitide ja asteroidide poolt, on selle pinnalt \u00f5hkupaiskunud mitmeid kivimeid. Arvestades, et Phobos on pidevalt \u00fche poolega Marsi poole, on loogiline, et seal peaks leiduma ka Marsi s\u00fcvakivimeid. \u201ePhobos on Marsi Aleksandria raamatukogu. N\u00e4idised varase Marsi kivimitest v\u00f5ivad olla seal m\u00e4rksa paremini s\u00e4ilinud, kui Marsil endal,\u201c \u00fctles Lee.<\/p>\n Phobos-Grunt v\u00f5ib-olla alles esimene perspektiivikas Marsi kuule tehtav missioon. \u201eMars peaks siiski j\u00e4\u00e4ma mehitatud kosmoselendude l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks,\u201c \u00fctles Leroy Chiao<\/strong>. Finantsiliste piirangute t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b ilmselt esialgseks vahel\u00fcliks just Phobos. Lee kujutab kuud ideaalse treeningpaigana ning eelpostina Marsile endale laskumiseks. Lee on teinud missioonikavandi juba Kanada kosmoseagentuurile ning kavandab teist NASA-le.<\/p>\n Kanada plaanitav Phobose missioon PRIME koosneks kahest osast, esiteks j\u00e4\u00e4ks Phobose \u00fcmber 90 p\u00e4evaks tiirlema satelliit, mis t\u00e4psustaks andmeid Phobose massi, tihedust, sise -ning v\u00e4lisstruktuuri kohta, samuti m\u00f5\u00f5daks PRIME Orbiter pinna vesinikusisaldust. PRIME Lander maanduks Phobose pinnale ning tegutseks kuni \u00fche Marsi aasta v\u00e4ltel, tuues selgust Phobose evolutsiooni, uurides t\u00e4pselt viimase pinnakoostist.<\/p>\n Kui aga NASA missioonile antakse roheline tee, oleks selle maandumispaigaks Phobosel paiknev 90 meetri k\u00f5rgune monoliitstruktuur. Kosmoseaparaat maanduks selle l\u00e4hedusse, v\u00f5taks sealt pinnaseproovid, misj\u00e4rel liiguks kusagile kuu teise ossaa ning kordaks protseduuri. Phoboselt lahkudes oleks j\u00e4rgmine sarnane peatus Deimosel, mille j\u00e4rel naaseks aparaat taas Maale. \u201eSee oleks p\u00f5nev missioon ning me oleks selle l\u00e4biviimiseks valmis viie aastaga, kui see eelarvesse mahub,\u201c v\u00e4idab Lee.<\/p>\n Hoolimata sellest, kuidas j\u00e4rgnevatel aastatel majandusolud paranevad, j\u00e4\u00e4b Phobos seni kindlasti meie odavaks kosmosekorteriks vaatega Marsile endale.<\/p>\n Olemuslugu on adapteeritud versioon 26. jaanuaril ajakirjas New Scientist ilmunud artiklist “Destination Phobos,\u00a0 Humans Next Gigant Leap”<\/a><\/em><\/p>\n Lisaks on kasutatud ESA materjale Mars Expressi 3.m\u00e4rtsi l\u00e4hilennu pressiteatest<\/a> ning Phobos-Grunt <\/a>missiooni kirjeldust ja Marsi Instituudi andmeid PRIME<\/a> projektist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit Mars Express sondeerib kolmap\u00e4eva \u00f5htul Marsi suurima kuu pinda pelgalt 67 km k\u00f5rguselt, andes uurijatele v\u00f5imaluse heita pilk salap\u00e4rase kuu sisemusse. Phobos ise v\u00f5ib aga l\u00e4hitulevikus osutada j\u00e4rgmiseks vahepeatuseks Maa ja Marsi vahel. Jaanuar l\u00f5ppes NASA kosmoseagentuuri jaoks mustades toonides, kuna Barack Obama viis l\u00e4bi valusa otsuse k\u00e4rpida agnetuurile suunatavaid rahavoogusid. Kuigi […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1778","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1778","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1778"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1778\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1778"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1778"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1778"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Phobos:](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/mars.jpg\" "\\"mars\\"")
<\/a><\/a>