{"id":17794,"date":"2011-06-17T17:24:06","date_gmt":"2011-06-17T14:24:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17794"},"modified":"2011-06-18T21:00:00","modified_gmt":"2011-06-18T18:00:00","slug":"vesinikust-ulijuhtmetall","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17794","title":{"rendered":"Vesinikust \u00fclijuhtmetall?"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>

Jupiteri sisemus<\/p><\/div>\n

\u00dclijuhtide otsinguil on vesiniku metalliks pressimine olnud teaduse huviorbiidis aastaid. Otsingud said alguse teoreetikute mudelitest, mille kohaselt on metalliseerunud vesinik \u00fclijuht. Varem v\u00f5imatuna tundunud eesm\u00e4rk on leidmas uusi lahendusi.<\/p>\n

Arvatakse, et Jupiteri ja Saturni tugeva gravitatsiooniv\u00e4ljaga sisemuses \u00a0on vedelmetallilist vesinikku k\u00fclluses. Seni pole aga Maal suudetud vesiniku metalliseerimiseks vajalikke r\u00f5hkusid saavutada. Suunatud l\u00f6\u00f6klainetega on teatud edusamme saavutatud, aga teemant-katserakkudel p\u00f5hinevad eksperimendid on n\u00e4idanud, et isegi Maa tuuma siser\u00f5hul on vesinik veel isolaator.<\/p>\n

Buffalo \u00dclikooli teadlased on \u00fclisuure r\u00f5hu tekitamisele leidnud alternatiivlahenduse. Tuleb vaid vesinikule lisada naatriumit. V\u00e4lise elemendi lisamisega on teadlaste s\u00f5nul v\u00f5imalik kahe metalli segu \u00fclijuhtiv olek saavutada oluliselt madalamal r\u00f5hul.<\/p>\n

Uurimust\u00f6\u00f6 avaldati 10. juunil Physical Review Lettersis. Artikli autoriteks on Buffalo \u00dclikooli dotsent Eva Zurek ja postdok Pio Baettig.<\/p>\n

Kasutades vabavarana saadaval olevat arvutiprogrammi XtalOpt, uurisid Zurek ja Baettig naatriumi pol\u00fch\u00fcdriidi NaH9 \u00fclijuhi omadusi. Evolutsioonalgoritmil p\u00f5hinev programm leiab kvantmehaaniliste meetoditega k\u00f5rgr\u00f5huliste tahkiste stabiilseimad geomeetriad ja kristallstruktuurid.<\/p>\n

Tulemusi anal\u00fc\u00fcsides leidsid Baettig ja Zurek, et NaH9, milles sisaldub \u00fche naatriumi aatomi kohta \u00fcheksa vesiniku aatomit, peaks ligikaudu 250GPa r\u00f5hu juures muutuma \u00fclijuhiks. Sellist r\u00f5hku on v\u00f5imalik laboratoorses keskkonnas saavutada. Atmosf\u00e4\u00e4ri normaalr\u00f5hk on sellest \u00a02.5 miljonit korda v\u00e4iksem. Maa tuuma l\u00e4hedane r\u00f5hk on aga suurem, 3.5GPa.<\/p>\n

\u201cTegemist on algusj\u00e4rgus oleva uurimust\u00f6\u00f6ga,\u201d \u00fctleb Zurek, kes on elukutselt teoreetiline keemik. \u201cKui meil \u00f5nnestuks vesinik metalliseerida, saaks me \u00fclijuhtide omadustest rohkem teada ja j\u00f5uaksime l\u00e4hemale toatemperatuursele \u00fclijuhile.\u201d<\/p>\n

\u00dclijuhttehnoloogiad tooksid elektrienergia jaotusv\u00f5rkude tehnoloogiasse suure l\u00e4bimurde, sest \u00fclijuhil puudub elektritakistus ja kaod on minimaalsed.<\/p>\n

2009. aasta oktoobris avaldasid Zurek ja Hoffman koos teiste kolleegidega artikli liitium-pol\u00fch\u00fcdriide (LiH6) k\u00f5rgel r\u00f5hul avalduvatest metallilistest omadustest. LiH6 on liitiumi ja vesiniku segu, milles on iga kuue vesiniku aatomi kohta \u00fcks liitiumi aatom. LiH6 metalliline olek on saavutatav miljoni atmosf\u00e4\u00e4rilise r\u00f5hu all. Looduses NiH6 ja NaH9 stabiilses olekus ei eksisteeri, k\u00fcll aga on stabiilsus k\u00f5rgetel r\u00f5hkudel saavutatav.<\/p>\n

\u201cOlen alati \u00f6elnud, et k\u00f5rgetel r\u00f5hkudel toimuvad protsessid erinevad normaalr\u00f5hulistest,\u201d \u00fctleb Zurek. \u201cK\u00f5rgel r\u00f5hul v\u00f5ivad teineteise suhtes inertsed \u00fchendid senin\u00e4gematutel viisidel reageerida ja seguneda. N\u00e4iteks muutub tavaolekus isolaatorina t\u00f6\u00f6tav jood juhtivaks metalliks, naatrium aga isolaatoriks. Meie eesm\u00e4rk on teoreetiliste modelleerimismeetoditega aidata arendada uut laadi k\u00f5rgr\u00f5hkseid \u00fclijuhte \u00a0ja ennustada uusi materjalide omadusi.\u201d<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclijuhtide otsinguil on vesiniku metalliks pressimine olnud teaduse huviorbiidis aastaid. Otsingud said alguse teoreetikute mudelitest, mille kohaselt on metalliseerunud vesinik \u00fclijuht. Varem v\u00f5imatuna tundunud eesm\u00e4rk on leidmas uusi lahendusi. Arvatakse, et Jupiteri ja Saturni tugeva gravitatsiooniv\u00e4ljaga sisemuses \u00a0on vedelmetallilist vesinikku k\u00fclluses. Seni pole aga Maal suudetud vesiniku metalliseerimiseks vajalikke r\u00f5hkusid saavutada. Suunatud l\u00f6\u00f6klainetega on teatud […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":17795,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17794","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17794","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17794"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17794\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17795"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17794"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17794"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17794"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}