{"id":17837,"date":"2011-06-19T22:04:31","date_gmt":"2011-06-19T19:04:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17837"},"modified":"2011-08-08T23:04:21","modified_gmt":"2011-08-08T20:04:21","slug":"neutriinod-muudavad-jaapanit-labides-lohna-%e2%80%93-uurimused-valgustavad-miks-universum-koosneb-ainest-mitte-antiainest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17837","title":{"rendered":"Neutriinod muudavad Jaapanit l\u00e4bides,,l\u00f5hna” \u2013 uurimused valgustavad, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest"},"content":{"rendered":"

Olles tulistanud neutriinode kiire l\u00e4bi v\u00e4ikese l\u00f5igu Maast Jaapani all, v\u00e4idavad f\u00fc\u00fcsikud, et on tabanud osakesi muutmas oma liiki uudsel viisil. Need vaatlused v\u00f5ivad \u00fchel p\u00e4eval aidata selgitada, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest.<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Olles reisinud 295 kilomeetrit Jaapani all, asus \u00fcks neutriino vastastikm\u00f5jusse hiiglasliku Super-K detektoriga, mille salvestasid valgusdetektorid. Pilt: Chris Walter, Duke<\/p><\/div>\n

T2K eksperiment viidi l\u00e4bi Jaapani Idarannikul Japan Prootonite Kiirendi Uurimisasutuses, tulistades m\u00fc\u00fcon-neutriino kiirt maa all l\u00e4bi 185 miili ehk 295 kilomeetri pikkuse vahemaa Jaapani l\u00e4\u00e4neranniku l\u00e4hedal asuva detektori Super-Kamiokande (Super-K) suunas, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

Eksperimendi eesm\u00e4rk on vaadelda osakesi sel l\u00fchikesel teekonnal muutmas \u201cl\u00f5hnu\u201d m\u00fc\u00fcon-neutriinodest elektron-neutriinodeks.<\/p>\n

Neutriinod on elementaarosakesed, mida jagatakse kolme liiki: m\u00fc\u00fcon-neutriinod, elektron-neutriinod ja tau-neutriinod. Eelnevates eksperimentides on f\u00fc\u00fcsikud m\u00f5\u00f5tnud m\u00fc\u00fcon-neutriinode muutumist tau-neutriinodeks ja elektron-neutriinode muutumist m\u00fc\u00fcon- v\u00f5i tau-neutriinodeks.<\/p>\n

\u201cKeegi polnud veel n\u00e4inud m\u00fc\u00fcon-neutriinosid muutumas elektron-neutriinodeks,\u201d s\u00f5nas Chris Walter,<\/strong> Duke’i \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik, kes teeb T2K-ga koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

\u00dclemaailmsest meeskonnast koosnev T2K koost\u00f6\u00f6 alustas neutriinode muundumiste j\u00e4lgimist 2010. aasta jaanuaris. Meeskond m\u00f5\u00f5tis neutriinosid kahel korral, m\u00e4\u00e4rates nende \u201cl\u00f5hna\u201d kiirendi l\u00e4hedal ning taas Super-K juures. Seni on teadlased tabanud detektoriga 88 neutriinot. Neist kuus alustas oma elu t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00fc\u00fcon-neutriinona ning muutus elektron-neutriinoks teekonnal Super-K-ni.<\/p>\n

\u201cTulemus on \u00e4\u00e4rmiselt huvitav, kuid oleme uurimust\u00f6\u00f6ga alles algusj\u00e4rgus,\u201d v\u00e4itis Walter. Ta selgitas, et T2K meeskond on l\u00e4bi viinud veidi v\u00e4hem kui kaks protsenti kavandatud neutriino-m\u00f5\u00f5tmistest, seda osaliselt 2011. aasta\u00a011. m\u00e4rtsil \u00a0Ida-Jaapanis toimunud maav\u00e4rina t\u00f5ttu, mille tagaj\u00e4rjel T2K suleti.<\/p>\n

\u201cN\u00e4gime nii palju elektron-neutriino kandidaate kui meil juhuse kaudu v\u00f5imalik oli \u2013 umbes \u00fcks kord 150 kohta,\u201d s\u00f5nas Walter. \u201cSeet\u00f5ttu on meie artikli pealkirjas s\u00f5na \u201cviited\u201d toodud vastandina vaatlusele v\u00f5i m\u00f5\u00f5tmisele.\u201d<\/p>\n

Kui \u201cviidetest\u201d saavad \u201cm\u00f5\u00f5tmised\u201d, on T2K tulemused esimesed, mis m\u00f5\u00f5davad m\u00fc\u00fcon-neutriinode muutumist elektron-neutriinodeks. Teadlased soovivad selle m\u00f5\u00f5tmisega uurida f\u00fc\u00fcsika p\u00f5hiparameetrit nimega teeta-13, mis kontrollib m\u00fc\u00fcon-elektron neutriinode \u00fcmberl\u00fclitust. Walteri s\u00f5nul on teeta-13 m\u00f5\u00f5tmiseks mitmeid viise ja eksperimente.<\/p>\n

\u201cOn hea uudis, et meil on t\u00f5endeid suhteliselt suurest teeta-13-st, kuna olemas on veelgi enam huvitavaid m\u00f5\u00f5tmisi, mida saab l\u00e4bi viia siis, kui see on piisavalt suur.<\/p>\n

Kui teeta-13 on suur, v\u00f5imaldab see teadlastel m\u00f5\u00f5ta erinevust neutriinode ning antineutriinode omavahelise erinevuse vahel. Walter selgitas, et varases Universumis \u201cp\u00f5hjustas miski suurema hulga aine kui antiaine tekkimist. Kui aine ja antiaine annihilleerusid, j\u00e4i alles ainult v\u00e4ike osa ainet. Sellest ainest on moodustunud k\u00f5ik, mida me enda \u00fcmber n\u00e4eme. Keegi aga ei m\u00f5ista, kuidas see juhtus.\u201d<\/p>\n

\u201cNeutriinode ja antineutriinode vaheliste omaduste erinevus, mida me v\u00f5iksime m\u00f5\u00f5ta tulevastes eksperimentides, v\u00f5ib anda vihjeid allesj\u00e4\u00e4nud mateeria loomisest,” s\u00f5nas Walter.<\/p>\n

K\u00f5ik s\u00f5ltub aga sellest, kui kiiresti T2K saab taas katsetega p\u00e4rast maav\u00e4rina p\u00f5hjustatud sulgemist alustada. Hetkel on planeeritud eksperiment taask\u00e4ivitada 2011. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u00a0“Indication of Electron Neutrino Appearance from an Accelerator-produced O -axis Muon Neutrino Beam”\u00a0(esitatud)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Olles tulistanud neutriinode kiire l\u00e4bi v\u00e4ikese l\u00f5igu Maast Jaapani all, v\u00e4idavad f\u00fc\u00fcsikud, et on tabanud osakesi muutmas oma liiki uudsel viisil. Need vaatlused v\u00f5ivad \u00fchel p\u00e4eval aidata selgitada, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest. \u00a0 T2K eksperiment viidi l\u00e4bi Jaapani Idarannikul Japan Prootonite Kiirendi Uurimisasutuses, tulistades m\u00fc\u00fcon-neutriino kiirt maa all l\u00e4bi 185 miili ehk 295 […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49,55],"class_list":{"0":"post-17837","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"tag-tumeaine","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17837","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17837"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17837\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17837"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17837"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}