{"id":17842,"date":"2011-06-19T22:09:52","date_gmt":"2011-06-19T19:09:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17842"},"modified":"2011-06-19T22:09:52","modified_gmt":"2011-06-19T19:09:52","slug":"supervedelike-segamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17842","title":{"rendered":"Supervedelike segamine"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/Vortices540.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-17841\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/Vortices540.jpg\" alt=\"\" width=\"540\" height=\"161\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/Vortices540.jpg 540w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/Vortices540-300x89.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/Vortices540-250x74.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 540px) 100vw, 540px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kui fermione piisavalt k\u00fclmutada, v\u00f5ivad need paarduda, moodustades bosoneid ning koonduda kollektiivsesse madalaima energiaga seisundisse \u2013 Bose-Einsteini kondensaati. Heelium-3 aatomite puhul moodustub supervedelik, mis voolab ilma hajutamiseta \u2013 juhul, kui vool ei ole nii energiline, et see l\u00f5huks paare v\u00f5i h\u00e4vitaks madalaima energia seisundi koherentsi. Praeguseni v\u00f5isid teoreetikud iseloomustada rahulikku voolust fermionilistes supervedelikes, kuid mitte raputamise v\u00f5i segamise tulemusena tekkivas j\u00f5ulises turbulentsis, kirjutab <a href=\"http:\/\/blogs.physicstoday.org\/update\/2011\/06\/stirring-superfluids.html\">PhysicsToday.org<\/a>.<\/p>\n<p><strong>Aurel Bulgac<\/strong> on koos kolleegidega kohandanud tiheduse funktsionaalteooriat \u2013 arvutuslikku l\u00e4henemist, mis esialgselt kavandati molekulaarenergia tasemete arvutamiseks \u2013 ning rakendas selle ajast s\u00f5ltuva laienduse turbulentsete fermioniliste supervedelike modelleerimiseks. Ehkki selle aluseks olevad mehaanilised v\u00f5rrandid on sirgjoonelised, vajati nende lahendamiseks \u00fcht maailma v\u00f5imsaimat superarvutit<strong> <\/strong>Jaguari, mis asub<strong> <\/strong>Oak Ridge\u2019i Riiklikus Laboratooriumis Tennessees.<\/p>\n<p>Oma simulatsioonides \u00e4rgitas Bulgac kolleegidega fermionilist supervedelikku, tulistades l\u00e4bi selle sf\u00e4\u00e4rilisi lendavaid osakesi v\u00f5i segades seda laserkiirega. Turbulentsed supervedelikud sisaldavad teadupoolest kvanditud keerdudega torukesi. Juuresolevalt graafikult on n\u00e4ha, et simulatsioon v\u00f5imaldaks j\u00e4lgida, kuidas kaks keeristoru (t\u00e4histatud a ja b) \u00fchinevad, moodustades ringi, mis seej\u00e4rel avaneb sarnaselt DNA molekuli lahtikeerdumisele transkriptsiooni k\u00e4igus. Bulgac\u2019i mudel v\u00f5ib aidata astronoomidel m\u00f5ista ka teist \u00e4rgitatud supervedelikku \u2013 kiiresti p\u00f6\u00f6rleva neutront\u00e4he sisemust.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/blogs.physicstoday.org\/update\/2011\/06\/stirring-superfluids.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/332\/6035\/1288.abstract\">Real-Time Dynamics of Quantized Vortices in a Unitary Fermi Superfluid<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui fermione piisavalt k\u00fclmutada, v\u00f5ivad need paarduda, moodustades bosoneid ning koonduda kollektiivsesse madalaima energiaga seisundisse \u2013 Bose-Einsteini kondensaati. Heelium-3 aatomite puhul moodustub supervedelik, mis voolab ilma hajutamiseta \u2013 juhul, kui vool ei ole nii energiline, et see l\u00f5huks paare v\u00f5i h\u00e4vitaks madalaima energia seisundi koherentsi. Praeguseni v\u00f5isid teoreetikud iseloomustada rahulikku voolust fermionilistes supervedelikes, kuid mitte [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17842","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-paev-pildis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17842"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17842\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17842"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17842"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}