![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/isejoonduv_transistor.jpg\"){kind=spacer}
<\/a>Isejoondunud grafeenitransistoride maatriks<\/p><\/div>\n
UCLA (University of California, Los Angeles) teadlased avaldasid 2010. aasta septembris, et on varasemad takistused \u00fcletanud ja suudavad grafeentransistore toota kiiremini kui varem. Uued transistorid kasutasid isejoonduva paisuna (loe transistoride kohta siit<\/a> \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus) nanojuhet. Keerukusi valmistas suuremate kiipide valmistamine. N\u00fc\u00fcd on aga UCLA teatanud, et on kiirete grafeentransistoride ja nendest koosnevate skeemide valmistamiseks arendanud uue viisi.<\/p>\n T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas nanojuhtmetest paisude paigutamiseks suurepinnalisele aurufaassadestatud (CVD) grafeenile dielektroforeesi konstrueerimismetoodikat (loe t\u00e4psemalt siit<\/a>). Vastandatuna grafeenihelveste mehaanilisele koorimisele v\u00f5imaldab uus tehnoloogia transistoriridade senisest t\u00f5husamat tootmist. Kasvatamine toimub klaasalusele, mis v\u00e4hendab parasiitseid elektrisignaalide viivitusi ja v\u00f5imaldab valmistada enam kui 50 Ghz t\u00f6\u00f6sagedusega transistore. Tavaliselt on k\u00f5rgsageduslikke grafeentransistore tehtud r\u00e4nile v\u00f5i poolisoleeriva r\u00e4nikarbiidi pinnale, mis aga lekitavad elektrilaengut ja alandavad t\u00f6\u00f6sageduse 10 Ghz-le.<\/p>\n T\u00e4iendava sammuna kasutas UCLA t\u00f6\u00f6r\u00fchm transistore raadioskeemide koostamiseks, mille t\u00f6\u00f6sagedus on enam kui 10 Ghz. See on suur edusamm v\u00f5rreldes varasema 20 Mhz-ga.<\/p>\n Hiljuti eelretsenseeritavas ajakirjas Nano Letters avaldatud uurimus esitab uue ratsionaalse viisi k\u00f5rgsageduslike isejoonduvate enam kui 50 Ghz t\u00f6\u00f6sagedusega grafeentransistoride ja nendel p\u00f5hinevate vooluallikate valmistamiseks.<\/p>\n Kiired transistorid t\u00e4hendavad edasiminekut raadiosageduslikele tehnoloogiatele, n\u00e4iteks mobiiltelefonidele, raadiotele ja arvutitele. Kasutusalad ei ole piiratud – juhtmevaba andmeside, radar- ja pildih\u00f5ivetehnoloogia on v\u00e4hesed paljudest kasu saavatest rakendustest.<\/p>\n