{"id":17882,"date":"2011-06-20T20:11:08","date_gmt":"2011-06-20T17:11:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17882"},"modified":"2011-06-20T20:11:28","modified_gmt":"2011-06-20T17:11:28","slug":"plasmon-joonlaud-moodab-pisikesi-vahemaid-kolmes-dimensioonis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17882","title":{"rendered":"‘plasmon joonlaud’ m\u00f5\u00f5dab pisikesi vahemaid kolmes dimensioonis"},"content":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased esitasid hiljuti maailma esimest 3D “plasmon joonlauda”. Senini on sesugused nanoskaalas m\u00f5\u00f5teseadmed piiratud vaid \u00fches dimensioonis pikkuste m\u00f5\u00f5tmisega, mis t\u00e4hendab seda, et nende abil ei saanud j\u00e4lgida bioloogilistes ja pehmetes ainetes 3D protsesse. Uus sensor v\u00f5ib osutuda kasulikuks bioloogiliste n\u00e4idiste struktuurimuutuste, n\u00e4iteks proteiinide pakkimise ja DNA vastastikm\u00f5jude j\u00e4lgimisel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku ettekujutus sellest, kuidas 3D plasmon joonlaud m\u00f5\u00f5dab DNA-d. Pilt: AAAS\/Science<\/p><\/div>\n

Metallid suudavad neelata valgust, tekitades nii plasmone, mis on osakestena k\u00e4ituvate juhtivuselektronide kollektiivsed ergastused metalli pinnal. 1D plasmon joonlaud kasutab \u00e4ra fakti, et kahe l\u00e4hestikku asuva metallist nanoosakese plasmonresonantsid paarduvad \u00fcksteisega. Plasmoniga seotud valgusspekter kallutub tugevasti sinise v\u00f5i punase poole, olenedes nanoosakeste vahekaugusest, kirjutab Pysicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Laura Na Niu<\/strong> Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratooriumist koos kolleegidega Stuttgarti \u00dclikoolist ja Blaise Pascali \u00dclikoolist laiendasid seda ideed nii, et see t\u00f6\u00f6taks ka 3D-s. Uue plasmon joonlaua valmistamiseks kasutasid teadlased H-kujuliselt asetatud viite kulla nanokepikeste kihti, milles keskmine kepike oli H horisontaalseks jooneks. Teised kaks kepikeste paari valiti nii, et need k\u00e4ituksid n\u00e4htava valguse lainepikkuste jaoks kui neli “antenni.” Kui struktuuri k\u00fclge kinnitatakse bioloogilised mulekolud, siis liiguvad neli antenni v\u00f5i keskmine kepike \u00fcksteise suhtes, tekitades m\u00f5\u00f5detava muutuse plasmoni resonantsis. Oma seadme valmistasid teadlased \u00fclit\u00e4pse elektronkiir-litograafia ning kiht-kihi-haaval nanotehnika abil.<\/p>\n

“V\u00f5rreldes 1D versiooniga annab meie joonlaud rohkem vabadusastmeid – n\u00e4iteks on v\u00f5imalikud p\u00f6\u00f6rlemine, kallutamine ja v\u00e4\u00e4namine – millede abil bioloogiliste molekulide d\u00fcnaamilist k\u00e4itumist uurida,” s\u00f5nas Liu.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul saab seda ideed rakendada oligonukleotiidide v\u00f5i peptiididega \u00fchendatud \u00fcksikute metallist nanokristallidele. Nii saaks valmistada plasmon joonlaudade uue generatsiooni, mis v\u00f5imaldaks uurida erinevate makromolekulaarsete muundumiste k\u00e4iku kolmes dimensioonis. Sinna kuuluvad n\u00e4iteks DNA reaktsioonid ens\u00fc\u00fcmide ja proteiinidega, proteiinide pakkumine ning peptiidide liikumise d\u00fcnaamika, samuti rakumembraanide elastsed vibratsioonid in situ<\/em> ja in vitro<\/em>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Three-Dimensional Plasmon Rulers<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased esitasid hiljuti maailma esimest 3D “plasmon joonlauda”. Senini on sesugused nanoskaalas m\u00f5\u00f5teseadmed piiratud vaid \u00fches dimensioonis pikkuste m\u00f5\u00f5tmisega, mis t\u00e4hendab seda, et nende abil ei saanud j\u00e4lgida bioloogilistes ja pehmetes ainetes 3D protsesse. Uus sensor v\u00f5ib osutuda kasulikuks bioloogiliste n\u00e4idiste struktuurimuutuste, n\u00e4iteks proteiinide pakkimise ja DNA vastastikm\u00f5jude j\u00e4lgimisel. Metallid […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17882","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17882\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}