{"id":17886,"date":"2011-06-20T21:16:43","date_gmt":"2011-06-20T18:16:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17886"},"modified":"2011-07-08T20:08:57","modified_gmt":"2011-07-08T17:08:57","slug":"grupisurve-aitab-noortel-planeetidel-kasvada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17886","title":{"rendered":"Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada"},"content":{"rendered":"

Kaks Ameerika \u00dchendriikide astrof\u00fc\u00fcsikut v\u00e4idavad, et nad on vastanud olulise planeetide moodustumist puudutava k\u00fcsimuse: miks ei l\u00fckata noori planeete enda kaast\u00e4htede sisse, enne kui neil tekib v\u00f5imalus kasvada? Selgub, et nende seal hoidmiseks on vaja v\u00e4heke kaaslasi, \u00fctlevad teadlased, kes v\u00e4idavad, et l\u00e4bi kivist koosneva ketta liikuvad planeedid v\u00f5ivad takistada \u00fcksteise vajumist t\u00e4he sisse.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Oligarhid ja planeedid omavahelises v\u00f5itluses<\/p><\/div>\n

,,K\u00f5ik noored t\u00e4hed migreeruvad,” s\u00f5nas Scott Kenyon<\/strong> Massachusettsis asuvast Smithsoniani Astrof\u00fc\u00fcsikalisest Observatooriumist, kes tegi koost\u00f6\u00f6d Utah \u00dclikooli teadlase Benjamin Bromleyga<\/strong>. ,,Gaasist v\u00f5i j\u00e4\u00e4st koosnevate hiidude migratsiooni k\u00e4sitletakse tihedasti, kuid see on oluline ka maasarnaste planeetide puhul, millede massid ulatuvad Pluuto kuni Maa suuruste massideni,” \u00fctles Kenyon veebilehele Physicsworld.com<\/a><\/p>\n

Astronoomid usuvad, et planeedid tekivad noort t\u00e4hte \u00fcmbritsevas gaasi- ja tolmukettas. Esimene samm planeedi tekkes on planetesimaal – v\u00e4ike kivine keha, mille raadius ulatub \u00fchest kuni k\u00fcmne kilomeetrini. J\u00e4rgneva paari miljoni aasta jooksul kuhjub planetesimaalidele tolmu, hakkavad tekkima suuremad kivid, mis kasvavad kiiremini kui teised. Need kehad, mida nimetatakse oligarhideks, on teel noore planeedi staatusesse, kasutades \u00e4ra oma gravitatsioonilist t\u00f5mmet ning suurendades rohkemaid planetesimaale.<\/p>\n

Lisaks kasvuviisi andmisele v\u00f5ivad planetesimaalid l\u00fckata oligarhe ka keskse t\u00e4he sisse, l\u00f5petades nii nende elu. \u00dcksik planetesimaalide kettas tiirlev oligarh j\u00e4tab endast maha raja, justnagu l\u00e4bi liiva lohistatav puuoksake. Rajast kahele poole j\u00e4\u00e4vad planetesimaalid r\u00f5huvad oligarhi, ning et v\u00e4lisel r\u00f5ngal on suurem mass, surutakse oligarhe summaarselt sissepoole.<\/p>\n

Varem kasutati kivist planeetide mitte t\u00e4htede sisse kukkumise selgitamiseks magnetv\u00e4lja, turbulentsi ja termod\u00fcnaamikat. Bromley ja Kenyon \u00fctlevad aga, et mitmete t\u00e4he \u00fcmber tiirlevate oligarhide poolt tekitatud mustrid on piisavad, et hoida \u00e4ra struktuuride tekke planetesimaali kettas, mis l\u00fckkaks noore planeedi sisse.<\/p>\n

Kui oligarhid moodustavad umbes poole kettas olevast materjalis, mis toimub paark\u00fcmmend miljonit aastat p\u00e4rast t\u00e4he s\u00fcndi, hakkavad nad koguma veelgi enam materjali, kombineerudes selleks \u00fcksteisega. N\u00fc\u00fcd roomavad oligarhid radade j\u00e4tmise asemel suvaliselt planetesimaalses “liivas”, mis hoiab samuti \u00e4ra planetesimaalide sattumise mustritesse, mis l\u00fckkaks oligarhid t\u00e4he sisse.<\/p>\n

,,See on t\u00f5eline, olemasolev efekt,” s\u00f5nas John Papaloizou Cambridge’i \u00dclikoolist. ,,Selle laiendamine vastastikm\u00f5judele gaasiga ei ole aga kindel.”<\/p>\n

Mitmete planeetide liikumise l\u00e4bi realistlikumate gaasiketaste ja planetesimaalide otsene arvutamine suurendab keerukust oluliselt, n\u00f5udes suuremat arvutusv\u00f5imet kui see t\u00e4nap\u00e4eval praktiline on. Selle asemel laiendasid Bromley ja Kenyon oma simulatsiooni gaasiketastele.<\/p>\n

Naad otsisid stsenaariumi, kus gaasipilv k\u00e4ituks kui planetesimaalide ketas, ning nad leidsid selleks kaks peamist n\u00f5udmist: gaasil peab olema v\u00e4ike viskoossus ning planeedid peavad olema v\u00e4ikesed. Tihedam, suure viskoossusega gaas kipub end p\u00e4rast oligarhi l\u00e4bi liikumist \u00e4ra siluma. See t\u00e4hendab seda, et h\u00e4iritused neis mustrites ei kesta kaua. Kui kettas olev gaas on h\u00f5re, siis on tingimused sobivad selleks, et kivised planeedid t\u00e4hte ei kukuks.<\/p>\n

,,Meie tulemused \u00fctlevad, et kasvavad maasarnased protoplaneedid ei saa migreeruda l\u00e4bi planetesimaalide ketta, v\u00f5imaldades protoplaneetidel kasvada sellisteks planeetideks nagu me n\u00e4eme enda ja teistes t\u00e4hes\u00fcsteemides,” s\u00f5nas Kenyon. Kui gaasiliste ketaste \u00fcldistus on realistlik, siis usub Kenyon, et ,,me oleme sammu v\u00f5rra l\u00e4hemal Maa ning teiste planeetide p\u00e4ritolu m\u00f5istmisele.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “MIGRATION OF PLANETS EMBEDDED IN A CIRCUMSTELLAR DISK<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks Ameerika \u00dchendriikide astrof\u00fc\u00fcsikut v\u00e4idavad, et nad on vastanud olulise planeetide moodustumist puudutava k\u00fcsimuse: miks ei l\u00fckata noori planeete enda kaast\u00e4htede sisse, enne kui neil tekib v\u00f5imalus kasvada? Selgub, et nende seal hoidmiseks on vaja v\u00e4heke kaaslasi, \u00fctlevad teadlased, kes v\u00e4idavad, et l\u00e4bi kivist koosneva ketta liikuvad planeedid v\u00f5ivad takistada \u00fcksteise vajumist t\u00e4he sisse. ,,K\u00f5ik […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-17886","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17886","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17886"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17886\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17886"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17886"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17886"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}