{"id":17931,"date":"2011-06-22T17:13:35","date_gmt":"2011-06-22T14:13:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17931"},"modified":"2011-07-08T08:00:57","modified_gmt":"2011-07-08T05:00:57","slug":"leiti-universumi-suurim-voolutugevus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17931","title":{"rendered":"Leiti universumi suurim voolutugevus"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_17932\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/mg21028174.900-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17932\" class=\"size-full wp-image-17932\" title=\"mg21028174.900-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/mg21028174.900-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/mg21028174.900-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/mg21028174.900-1_300-250x190.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17932\" class=\"wp-caption-text\">3C303 galaktika keskmest v\u00e4lja ulatuva joa(punane t\u00e4pp pildi keskel) peamiseks allikaks on elektrivool, mille tugevus on umbes 10 astmel 18 amprit. Pilt: Leahy ja Perley(1991))<\/p><\/div>\n<p>Kahe miljardi valgusaasta kaugusel asuv kosmiline purse kannab seni n\u00e4htutest k\u00f5rgeimat voolutugevust:\u00a0\u00a010<sup>18<\/sup> amprit, mis on v\u00f5rreldav triljoni v\u00e4lgunoolega.<\/p>\n<p>Toronto \u00dclikooli teadlane <strong>Philipp Kronberg<\/strong> koos kolleegidega m\u00f5\u00f5tis \u00fcmber 3C303-ks nimetatava galaktika olevate raadiolainete paigutust. Selle galaktika tuumast purskab v\u00e4lja hiiglaslik juga. Teadlased t\u00e4heldasit suurt muutust joaga l\u00f5ikuvate raadiolainete paigutuses. ,,See on \u00fchem\u00f5tteline vihje elektrivoolust,&#8221; s\u00f5nas Kronberg.<\/p>\n<p>Teadlased arvavad, et elektrivoolu tekitavad galaktika keskel oleva tohutusuure musta augu magnetv\u00e4ljad. Antud elektrivool on piisavalt tugev, et panna juga helendama ning panna see liikuma l\u00e4bi t\u00e4htedevahelise gaasi kuni 150 000 valgusaasta kaugusele.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21028174.900-universes-highest-electric-current-found.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=space\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1106.1397\">Measurement of the Electric Current in a Kpc-Scale Jet<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahe miljardi valgusaasta kaugusel asuv kosmiline purse kannab seni n\u00e4htutest k\u00f5rgeimat voolutugevust:\u00a0\u00a01018 amprit, mis on v\u00f5rreldav triljoni v\u00e4lgunoolega. Toronto \u00dclikooli teadlane Philipp Kronberg koos kolleegidega m\u00f5\u00f5tis \u00fcmber 3C303-ks nimetatava galaktika olevate raadiolainete paigutust. Selle galaktika tuumast purskab v\u00e4lja hiiglaslik juga. Teadlased t\u00e4heldasit suurt muutust joaga l\u00f5ikuvate raadiolainete paigutuses. ,,See on \u00fchem\u00f5tteline vihje elektrivoolust,&#8221; s\u00f5nas Kronberg. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":17932,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-17931","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17931"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17931\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17932"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}