{"id":17984,"date":"2011-06-25T14:35:00","date_gmt":"2011-06-25T11:35:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17984"},"modified":"2011-07-08T20:07:01","modified_gmt":"2011-07-08T17:07:01","slug":"teadlased-leidsid-grafeeni-valmistamiseks-lihtsa-viisi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17984","title":{"rendered":"Teadlased leidsid grafeeni valmistamiseks lihtsa viisi"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00f5hja-Illinoisi \u00dclikooli teadlased v\u00e4idavad, et nad on avastanud lihtsa viisi, mille abil saab toota suuremas koguses grafeeni.<\/strong><\/p>\n<p>Teadlased raporteerisid teadusajakirjas <em>Journal of Materials Chemistry<\/em>, et nende uus meetod muundab s\u00fcsinikdioksiidi otse paarikihiliseks grafeeniks(mille paksus on v\u00e4hem kui 10 aatomit), p\u00f5letades selleks puhast magneesiumi metalli <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Dry_ice\">kuivj\u00e4\u00e4s<\/a>, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-06-scientists-simple-graphene.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_17985\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/northernilli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17985\" class=\"size-medium wp-image-17985\" title=\"northernilli\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/northernilli-300x199.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"199\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/northernilli-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/northernilli-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/northernilli.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17985\" class=\"wp-caption-text\">Amartya Chakrabarti hoiab k\u00e4es grafeeni, mis on saadud kuiva j\u00e4\u00e4 meetodil. Pilt: Scott Walstrom, Northern Illinois University<\/p><\/div>\n<p>,,On teaduslikult t\u00f5estatud, et magneesiumi metalli p\u00f5letamine s\u00fcsinikdioksiidis annab s\u00fcsiniku, kuid selle s\u00fcsiniku olek, millest suure osa moodustab paarikihiline grafeen, pole siiani kindlaks tehtud v\u00f5i t\u00f5estatud,&#8221; s\u00f5nas Narayan Hosmane, NIU uurimisgruppi juhendav keemia- ja biokeemia professor.<\/p>\n<p>,,S\u00fcnteetilist protsessi saab potentsiaalselt\u00a0kasutada paarikihilise grafeeni valmistamiseks suurtes kogustes,&#8221; lausus ta. ,,Siiani on grafeeni s\u00fcnteesitud erinevatel meetoditel ohtlike kemikaalide ja t\u00fc\u00fctute tehnikate abil. See uus meetod on lihtne, roheline ja tasuv.&#8221;<\/p>\n<p>Hosmani s\u00f5nul asus tema uurimisgrupp algselt otsima meetodit \u00fcheseinaliste s\u00fcsinik-nanotorude tootmiseks. ,,Selle asemel saime me paarikihilise grafeeni,&#8221; \u00fctles ta. ,,See \u00fcllatas meid k\u00f5iki.&#8221;<\/p>\n<p>,,See on v\u00e4ga lihtne meetod, mida teadlased on ka varem kasutanud,&#8221; lisas Amartya Chakrabarti, artikli \u00fcks peaautoreid. ,,Keegi ei uurinud aga varem saadud s\u00fcsiniku struktuuri l\u00e4hedalt.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-06-scientists-simple-graphene.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.rsc.org\/en\/content\/articlelanding\/2011\/jm\/c1jm11227a\">Conversion of carbon dioxide to few-layer graphene<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hja-Illinoisi \u00dclikooli teadlased v\u00e4idavad, et nad on avastanud lihtsa viisi, mille abil saab toota suuremas koguses grafeeni. Teadlased raporteerisid teadusajakirjas Journal of Materials Chemistry, et nende uus meetod muundab s\u00fcsinikdioksiidi otse paarikihiliseks grafeeniks(mille paksus on v\u00e4hem kui 10 aatomit), p\u00f5letades selleks puhast magneesiumi metalli kuivj\u00e4\u00e4s, kirjutab Physorg.com. ,,On teaduslikult t\u00f5estatud, et magneesiumi metalli p\u00f5letamine s\u00fcsinikdioksiidis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-17984","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17984","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17984"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17984\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}