{"id":17988,"date":"2011-06-25T14:48:32","date_gmt":"2011-06-25T11:48:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17988"},"modified":"2011-07-08T20:08:27","modified_gmt":"2011-07-08T17:08:27","slug":"saturni-jaise-kuu-pinna-all-voivad-olla-ookeanid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17988","title":{"rendered":"Saturni j\u00e4ise kuu pinna all v\u00f5ivad olla ookeanid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja j\u00e4\u00e4osakestest.<\/strong><\/p>\n<p>Need sambad p\u00e4rinevad soolvee reservuaaridest, v\u00e4idab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas <em>Nature<\/em>. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub j\u00e4\u00e4 struktuuris,&#8221; s\u00f5nas Frank Postberg, Heidelbergi \u00dclikooli astrof\u00fc\u00fcsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi v\u00f5ib leida.&#8221; Dr. Postberg ja tema koost\u00f6\u00f6partnerid anal\u00fc\u00fcsisid udusammastest NASA Cassini kosmoselaeva poolt kogutud osakesi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.nytimes.com\/2011\/06\/28\/science\/28obsaturn.html?_r=1&amp;ref=science\">nytimes.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_17989\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/28obsaturn1-popup.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-17989\" class=\"size-medium wp-image-17989\" title=\"28obsaturn1-popup\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/28obsaturn1-popup-300x300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/28obsaturn1-popup-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/28obsaturn1-popup-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/28obsaturn1-popup-250x250.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/28obsaturn1-popup.jpg 441w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-17989\" class=\"wp-caption-text\">Saturni kuu Enceladuse polaaralalt purskub v\u00e4lja v\u00e4hemasti neli eristatavat vee-j\u00e4\u00e4 sammast. Pilt: NASA\/JPL\/Space Science Institute<\/p><\/div>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsi tulemusena leiti, et soolarikkad osakesed moodustavad Enceladuse pinna kohal h\u00f5ljuvatest udusammastest rohkem kui 99% suuruse osa.<\/p>\n<p>,,Selle reservuaari toitmiseks eksisteerib k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt aga veelgi suurem ja s\u00fcgavam soolvee reservuaar,&#8221; s\u00f5nas Dr. Postberg.<\/p>\n<p>,,Me kujutame ette, et j\u00e4\u00e4 ning j\u00e4\u00e4tuuma vahel asub s\u00fcgav ookean, mis on mingil viisil pinnareservuaaridega seotud,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Saturni kuues kuu Enceladus on j\u00e4ine ning selle l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on vaid umbes 480 kilomeetrit. Vee olemasolu muudab selle \u00fcheks v\u00e4hestest kohtadest meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis, kus v\u00f5ib eksisteerida elu.<\/p>\n<p>Kuid kui isegi kui see nii ei ole, muudab see elu olemasolu v\u00e4ljaspool Maad usutavamaks. ,,Kui nii ettearvamatus kohas on vett,&#8221; \u00fctles ta, &#8220;siis on k\u00fcllalt suur t\u00f5en\u00e4osus ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud universumi jaoks.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.nytimes.com\/2011\/06\/28\/science\/28obsaturn.html?_r=1&amp;ref=science\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nature10175.html\">A salt-water reservoir as the source of a compositionally stratified plume on Enceladus<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja j\u00e4\u00e4osakestest. Need sambad p\u00e4rinevad soolvee reservuaaridest, v\u00e4idab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas Nature. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub j\u00e4\u00e4 struktuuris,&#8221; s\u00f5nas Frank Postberg, Heidelbergi \u00dclikooli astrof\u00fc\u00fcsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi v\u00f5ib leida.&#8221; Dr. Postberg ja tema [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-17988","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17988"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17988\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}