{"id":17999,"date":"2011-06-25T20:00:00","date_gmt":"2011-06-25T17:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=17999"},"modified":"2011-08-08T23:03:52","modified_gmt":"2011-08-08T20:03:52","slug":"suurimad-kosmilised-struktuurid-teooriate-jaoks-liiga-mahukad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=17999","title":{"rendered":"Suurimad kosmilised struktuurid teooriate jaoks “liiga mahukad”"},"content":{"rendered":"

Kosmoses leidub suurel hulgal hiiglaslikke galaktikate h\u00fcperparvesid, v\u00e4idab uus kosmose kaart. See v\u00f5ib t\u00e4hendada seda, et gravitatsioon v\u00f5i tumeaine – v\u00f5i ehk isegi midagi t\u00e4iesti tundmatut – k\u00e4itub t\u00f5epoolest v\u00e4ga erip\u00e4raselt.<\/strong><\/p>\n

Me teame, et universum oli kohe p\u00e4rast oma s\u00fcndi sile. Kosmilise mikrolaine taustkiirguse m\u00f5\u00f5tmised paljastavad vaid v\u00e4heseid paikkondseid tiheduse variatsioone. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis gravitatsioon asja \u00fcle ja v\u00f5imendas neid variatsioone t\u00e4nap\u00e4eva galaktikateks ja galaktikaparvedeks, mis omakorda on jagatud suurteks n\u00f6\u00f6rikesteks ja s\u00f5lmekesteks, mida nimetatakse superparvedeks. Nende vahele j\u00e4\u00e4vad v\u00f5rdlemisi suured t\u00fchimikud, kirjutab NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Galaktikad, parved ja superparved - kas ainult kohalikud moodustised? Pilt: Springel et al.\/Virgo Consortium<\/p><\/div>\n

Veelgi suuremal skaalal \u00fctlevad kosmoloogilised mudelid aga, et universumi paisumine peaks gravitatsiooni poolt p\u00f5hjustatava kobardumise \u00fcle trumpama. See t\u00e4hendab seda, et peaks leiduma v\u00e4ga v\u00e4he struktuure, millede l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on rohkem kui paarsada miljonit valgusaastat.<\/p>\n

Paistab aga, et universum seda ise ei tea. Teadlane Shaun Thomas <\/strong>koos kolleegidega on senini avastanud galaktikate gruppe, mis on \u00fcle kolme miljardi valgusaasta laiused. Need h\u00fcperkobarad pole k\u00fcll t\u00e4pselt defineeritud piiridega, tihedus neist varieerub paikkonniti vaid m\u00f5ne protsendi ulatuses, kuid ka seesugune tiheduse erinevus on kaks korda suurem sellest, mida senised teooriad on ennustanud.<\/p>\n

,,See on tavap\u00e4raste kosmoloogiliste mudelite jaoks v\u00e4ljakutset esitav tulemus,” s\u00f5nas Francesco Sylos<\/strong> Labini Rooma \u00dclikoolist, kes t\u00f6\u00f6ga seotud ei olnud.<\/p>\n

Kobardumine on n\u00e4ha hiiglaslikus galaktikate kataloogis, mille nimeks on Sloan Digital Sky Survey ning mis koostati Apache Pointis asuva teleskoobi abil. Sellel \u00fclevaatlikult kaardil on toodud veerandiku taevalaotuse galaktikate 2D positsioonid. ,,Enne seda kaarti uuriti v\u00e4iksemaid alasid,” s\u00f5nas Thomas. ,,Mida suuremat taeva osa vaadata, seda suuremaid struktuure on n\u00e4ha.”<\/p>\n

Taeva 2D pilt ei paljasta aga universumi t\u00f5elisi suureskaalalisi struktuure. T\u00e4ieliku pildi saamiseks kasutasid teadlased ka kaardi poolt registreeritud galaktikate v\u00e4rvuseid.<\/p>\n

Kaardil on kaugemad planeedid punasemad kui l\u00e4hemad, sest nendelt tulev valgus on venib l\u00e4bi paisuva universumi liikudes pikematele lainepikkustele. Valides suurel hulgal heledaid vanau elliptilisi galaktikaid, millede v\u00e4rvus on h\u00e4sti teada, arvutasid teadlased v\u00e4lja ligikaudsed kaugused rohkem kui 700 000 objektini. Nii saadi robustne 3D kaart taevalaotuse veerandikust, millel olid n\u00e4ha ka m\u00f5ningate hiiglaslike struktuuride hajusad piirjooned.<\/p>\n

Tulemused viitavad m\u00f5ningatele p\u00f5hjapanevatele uutele f\u00fc\u00fcsikalistele n\u00e4htustele, mis v\u00f5ivad h\u00f5lmata ka tumeainet. \u00dcldiselt arvatakse, et tumeaine on kosmoses \u00fchtlaselt jaotunud. Kui see aga kindlatesse kohtadesse kokku koguneb, siis v\u00f5ib selle t\u00f5ukej\u00f5ud l\u00fckata eemale l\u00e4hedalasuvat ainet ning seega selliseid suuri struktuure tekitada.<\/p>\n

Alternatiivselt v\u00f5ib meil tekkida vajadus t\u00e4iendada oma arusaama gravitatsioonist, mis j\u00e4\u00e4b v\u00e4ljapoole Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooriat. ,,V\u00f5ib juhtuda, et meil on vaja palju rohkem \u00fcldist teooriat, et kirjeldada, kuidas gravitatsioon v\u00e4ga suurtel skaaladel funktsioneerib,” \u00fctles Thomas.<\/p>\n

Siiski v\u00f5ib leiduda ka v\u00e4ga maal\u00e4hedane seletus. ,,Valguse kasutamine kauguste arvutamisel on v\u00e4ga tundlik m\u00f5\u00f5tmisvigade suhtes,” s\u00f5nas David Spergel <\/strong>Princetoni \u00dclikoolist. N\u00e4iteks v\u00f5ivad andmeid m\u00f5jutada meie oma galaktika tolm ja t\u00e4hed. Kuigi UCL’i teadlaster\u00fchm on nende vigade allikate suhtes m\u00f5ningat kontrolli juba l\u00e4bi viinud, \u00fctleb Thomas siiski, et tulemus v\u00f5ib olla seesugune just seet\u00f5ttu, et l\u00e4hemal asuvad t\u00e4hed kas varjavad v\u00f5i j\u00e4ljendavad kaugemaid galaktikaid.<\/p>\n

,,V\u00e4ga oluline on neid tulemusi kontrollimida teistsuguse meetodiga,” lausus Spergel. Parimaks lahenduseks oleks tekitada suure hulga galaktikate detailne spekter. Teadlased saaksid kaugusi Maast arvutada palju t\u00e4psemini, sest nad teaksid, kui palju valgus punanihkes on.<\/p>\n

Seesuguse kaardi on Sloani andmete p\u00f5hjal koostanud Sylos Labini<\/strong>. Sellel on n\u00e4ha kobardumist erakordselt suurtel skaaladel, kuigi mitte nii suurtel, nagu pakkus eelnev uurimus. Tema s\u00f5nul v\u00f5ib universumil olla fraktaliline struktuur – see n\u00e4eb igas skaalas sarnane v\u00e4lja.<\/p>\n

Tohutusuurt spektrite kataloogi Sloani galaktikate jaoks koostab projekt nimega Bar\u00fcon Ostsillatsiooni Spektroskoopiline \u00dclevaade(Baryon Oscillation Spectroscopic Survey<\/a>). Samas hakkab Tumeaine \u00dclevaate(Dark Energy Survey<\/a>) T\u0161iilis asuva teleskoobi abil alates Oktoobrist m\u00f5\u00f5tma veelgi rohkemate galaktikate valguseid kui seda tegi Sloan. Sellised kaardid v\u00f5ivad muuta h\u00fcpergalaktikate piirid selgemaks – v\u00f5i otsustada, et need on lihtsalt tohutusuured miraa\u017eid.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Excess Clustering on Large Scales in the MegaZ DR7 Photometric Redshift Survey<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kosmoses leidub suurel hulgal hiiglaslikke galaktikate h\u00fcperparvesid, v\u00e4idab uus kosmose kaart. See v\u00f5ib t\u00e4hendada seda, et gravitatsioon v\u00f5i tumeaine – v\u00f5i ehk isegi midagi t\u00e4iesti tundmatut – k\u00e4itub t\u00f5epoolest v\u00e4ga erip\u00e4raselt. Me teame, et universum oli kohe p\u00e4rast oma s\u00fcndi sile. Kosmilise mikrolaine taustkiirguse m\u00f5\u00f5tmised paljastavad vaid v\u00e4heseid paikkondseid tiheduse variatsioone. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis gravitatsioon asja […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-17999","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17999"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17999\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}