{"id":18004,"date":"2011-06-25T20:18:35","date_gmt":"2011-06-25T17:18:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18004"},"modified":"2011-08-08T23:03:37","modified_gmt":"2011-08-08T20:03:37","slug":"nasa-missioon-paike-ja-planeedid-tekkisid-arvatust-erinevalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18004","title":{"rendered":"NASA missioon: P\u00e4ike ja planeedid tekkisid arvatust erinevalt"},"content":{"rendered":"<p><strong>NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud n\u00e4idiseid anal\u00fc\u00fcsinud teadlaste s\u00f5nul v\u00f5isid P\u00e4ike ja sellele l\u00e4himad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt.<\/strong><\/p>\n<p>Andmed paljastasid erinevusi P\u00e4ikese ja planeetide hapniku ja l\u00e4mmastiku, mida leidub meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis k\u00f5ige rohkem, \u00a0sisalduses. Kui erinevus on v\u00e4ike, v\u00f5ib selle m\u00f5istmine viia meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi arengu m\u00f5istmiseni, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/06\/110623145430.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_18007\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110623145430-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18007\" class=\"size-medium wp-image-18007\" title=\"110623145430-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110623145430-large-300x198.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"198\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110623145430-large-300x198.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110623145430-large-250x165.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/110623145430-large.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18007\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus Genesise kosmoselaevast missiooni n\u00e4idiste kogumise faasis. Pilt: NASA\/JPL-Caltech<\/p><\/div>\n<p>,,Me leidsime, et Maa, kuu ja ka marsi meteoriidid, mis on asteroidide n\u00e4idisteks, sisaldavad v\u00e4hem O-16-t kui P\u00e4ike,&#8221; s\u00f5nas <strong>Kevin McKeegan<\/strong>, \u00fcks artikli peaautoreid. ,,Sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et me ei tekkinud samadest t\u00e4he udukogu materjalidest kui P\u00e4ike &#8211; miks ja kuidas see nii on, j\u00e4\u00e4b aga veel avastada.&#8221;<\/p>\n<p>Maa \u00f5hk sisaldab kolme erinevat sorti hapniku aatomeid, mida eristab \u00fcksteisest neis sisalduvate neutronite arv. Ligi 100 protsenti p\u00e4ikeses\u00fcsteemi hapniku aatomitest koosnevad O-16-t, kuid v\u00e4iksemas koguses leidub ka eksootilisemaid O-17 ja O-18 isotoope. Genesise n\u00e4idiste hapnikusisaldust uurivad teadlased leidsid, et P\u00e4ikeses oleva \u00a0O-16 osakaal on veidi k\u00f5rgem kui vastav n\u00e4itaja Maal v\u00f5i teistel t\u00e4hele l\u00e4hedasematel planeetidel. Teiste isotoopide osakaalud olid veidi madalamad.<\/p>\n<p>\u00dches teises teadusartiklis on kirjeldatud P\u00e4ikese ja planeetide l\u00e4mmastikusisalduse erinevusi. Sarnaselt hapnikule on ka l\u00e4mmastikul isotoop, nimelt N-14, mis moodustab pea 100 protsenti p\u00e4ikeses\u00fcsteemi l\u00e4mmastikust, kuid leidub ka v\u00e4heses koguses N-15-t. Samu n\u00e4idiseid uurinud teadlased n\u00e4gid, et Maa atmosf\u00e4\u00e4riga v\u00f5rreldes oli P\u00e4ikeses ja Jupiteril veidi rohkem N-14, kuid 40 protsenti v\u00e4hem N-15-t. Nii P\u00e4ikesel kui ka Jupiteril paistab l\u00e4mmastikusisaldus sama olevat. Sarnaselt hapniku juhule, on ka l\u00e4mmastikusisaldus Maal ja teistel l\u00e4hematel planeetidel v\u00e4ga erinev.<\/p>\n<p>,,Need tulemused n\u00e4itavad, et k\u00f5ik p\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeedid, kaasa arvatud maasarnased planeedid, meteoriidid ja komeedid, on selle udukoguga, millest p\u00e4ikeses\u00fcsteem tekkis, v\u00f5rreldes koostiselt anomaalsed,&#8221; s\u00f5nas <strong>Bernard Marty<\/strong>, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud teadlasi. ,,Sellise heterogeensuse m\u00f5istmine m\u00f5jutab meie arusaama p\u00e4ikeses\u00fcsteemi tekkest.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/06\/110623145430.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartiklid: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/332\/6037\/1533\">A\u00a0<sup>15<\/sup>N-Poor Isotopic Composition for the Solar System As Shown by Genesis Solar Wind Samples<\/a>&#8221;<\/p>\n<p>ja<\/p>\n<p>&#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/332\/6037\/1528\">The Oxygen Isotopic Composition of the Sun Inferred from Captured Solar Wind<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud n\u00e4idiseid anal\u00fc\u00fcsinud teadlaste s\u00f5nul v\u00f5isid P\u00e4ike ja sellele l\u00e4himad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt. Andmed paljastasid erinevusi P\u00e4ikese ja planeetide hapniku ja l\u00e4mmastiku, mida leidub meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis k\u00f5ige rohkem, \u00a0sisalduses. Kui erinevus on v\u00e4ike, v\u00f5ib selle m\u00f5istmine viia meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi arengu m\u00f5istmiseni, kirjutab ScienceDaily.com. ,,Me leidsime, et Maa, kuu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-18004","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18004","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18004"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18004\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18004"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18004"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18004"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}