{"id":18020,"date":"2011-06-25T22:42:39","date_gmt":"2011-06-25T19:42:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18020"},"modified":"2011-08-08T23:01:27","modified_gmt":"2011-08-08T20:01:27","slug":"uurijad-avastasid-uue-allika-%e2%80%9crohelise%e2%80%9d-elektri-tootmiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18020","title":{"rendered":"Uurijad avastasid uue allika \u201crohelise\u201d elektri tootmiseks"},"content":{"rendered":"

Minnesota \u00dclikooli uurijad avastasid hiljuti uue ainesulami, mis muudab soojuse otse elektriks. See revolutsiooniline energia muundamise meetod on oma arengu algusj\u00e4rgus, kuid see v\u00f5ib omada laialdast m\u00f5ju keskkonnas\u00f5braliku elektri tootmisele j\u00e4\u00e4ksoojuse allikatest.<\/strong><\/p>\n


\n<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Multiferriidne aine muutub soojenemise k\u00e4igus j\u00e4rsult magneetiliseks. Pilt: Minnesota \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Uurijad v\u00e4idavad, et ainet on potentsiaalselt v\u00f5imalik kasutada soojuse p\u00fc\u00fcdmiseks auto heitgaasist, mis ainet soojendaks, ning elektri tootmiseks h\u00fcbriidauto aku laadimiseks. Teised v\u00f5imalikud tulevased rakendusalad h\u00f5lmavad tehastest ja tuumajaamadest v\u00e4ljutatud soojuse p\u00fc\u00fcdmist v\u00f5i ookeani temperatuurierinevuste \u00e4rakasutamist elektri tootmiseks. Meeskond uurib ka tehnoloogia v\u00f5imalikku turustamist, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

“Uurimust\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga paljulubav, sest see esitab t\u00e4iesti uue meetodi energia muundamiseks,\u201d s\u00f5nas Minnesota \u00dclikooli professor Richard James<\/strong>, kes k\u00f5nealust uurimust\u00f6\u00f6 meeskonda juhtis. \u201cSee on samuti \u00fclimalt \u201croheline\u201d moodus elektri tootmiseks, sest j\u00e4\u00e4ksoojust kasutatakse elektri tootmiseks ilma s\u00fcsihappegaasita.\u201d<\/p>\n

Aine loomiseks segas meeskond kokku elemente aatomitasandil, et luua uus multiferriitsulam Ni45<\/sub>Co5<\/sub>Mn40<\/sub>Sn10<\/sub>. Multiferriitsete ainete puhul kombineeruvad ebatavalised elastilised, magneetilised ja elektrilised omadused. Sulam Ni45<\/sub>Co5<\/sub>Mn40<\/sub>Sn10<\/sub> saavutab multiferriitsuse, tehes l\u00e4bi \u00fclip\u00f6\u00f6rduva faasimuutuse, mille k\u00e4igus \u00fcks tahke aine muutub teiseks. Selle faasimuutuse k\u00e4igus muutuvad sulami magneetilised omadused, mida kasutatakse \u00e4ra energia muundamise seadmes.<\/p>\n

V\u00e4ikesemastaabilise demonstratsiooni k\u00e4igus Minnesota \u00dclikooli laboratooriumis alustab teadlaste loodud aine mittemagneetilise ainena, mis \u00a0muutub temperatuuri v\u00e4hesel t\u00f5stmisel j\u00e4rsult tugevalt magneetiliseks. Kui see juhtub, kogub aine endasse soojust ning toodab spontaanselt \u00fcmbritsevas spiraalis elektrit. Osa sellest soojusenergiast kaob h\u00fcstereesi protsessi k\u00e4igus. Meeskond tegi aga olulise avastuse h\u00fcstereesi s\u00fcstemaatiliseks minimeerimiseks faasimuutuse k\u00e4igus.<\/p>\n

Vaata l\u00fchikest videot<\/a> aine \u00e4kilisest muutumisest magneetiliseks soojenemise k\u00e4igus.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “The Direct Conversion of Heat to Electricity Using Multiferroic Alloys<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Minnesota \u00dclikooli uurijad avastasid hiljuti uue ainesulami, mis muudab soojuse otse elektriks. See revolutsiooniline energia muundamise meetod on oma arengu algusj\u00e4rgus, kuid see v\u00f5ib omada laialdast m\u00f5ju keskkonnas\u00f5braliku elektri tootmisele j\u00e4\u00e4ksoojuse allikatest. Uurijad v\u00e4idavad, et ainet on potentsiaalselt v\u00f5imalik kasutada soojuse p\u00fc\u00fcdmiseks auto heitgaasist, mis ainet soojendaks, ning elektri tootmiseks h\u00fcbriidauto aku laadimiseks. Teised v\u00f5imalikud […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-18020","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18020","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18020"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18020\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18020"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18020"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18020"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}