{"id":18058,"date":"2011-06-27T22:56:47","date_gmt":"2011-06-27T19:56:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18058"},"modified":"2011-08-08T23:03:08","modified_gmt":"2011-08-08T20:03:08","slug":"kuidas-hoida-uksikuid-eksoplaneete-hubasena-%e2%80%93-tuleb-lisada-tumeainet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18058","title":{"rendered":"Kuidas hoida \u00fcksikuid eksoplaneete hubasena? \u2013 Tuleb lisada tumeainet"},"content":{"rendered":"

Tumeaine, mis arvatakse eksisteerivat oma gravitatsiooniliste m\u00f5jude t\u00f5ttu Universumile, on teadlaste jaoks siiani m\u00f5istatuslik. Uus uurimus aga v\u00e4idab, et tumeaine v\u00f5ib aidata elul areneda ning p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da kaugetel planeetidel v\u00e4ljaspool meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Galaktika keskel asuvad eksoplaneedid v\u00f5ivad koguda piisavalt tumeainet eluks vajaliku soojuse hoidmiseks. Pilt: ESO<\/p><\/div>\n

Kui m\u00f5elda sellele, mis toetaks elu teisel planeedil, pole tumeaine t\u00f5en\u00e4oliselt esimene m\u00f5te, mis p\u00e4he tuleb. Dan Cooper<\/strong> ja Jason Steffen <\/strong>aga arvavad, et tumeaine panustab elu arenemisse kaugetes maailmades v\u00e4ljaspool meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Teadlased pakuvad v\u00e4lja, et tumeaine osakesed v\u00f5ivad vajuda planeedi koorde ning aine annihilatsiooni kaudu vabastada piisavalt energiat, hoidmaks planeedi pealispinda piisavalt soojana vedela vee hoidmiseks \u2013 seda isegi v\u00e4ljaspool tavap\u00e4rast elutsetavat ala.<\/p>\n

Tumeaine postuleeris 1933. aastal Fritz Zwicky<\/strong> ning 1970. aastatel Vera Rubin<\/strong>, selgitamaks t\u00e4heparvedes olevate galaktikate orbitaalkiiruse ja galaktikate \u00e4\u00e4realas olevate t\u00e4htede puhul leitud t\u00f5endeid \u201cpuuduvast massist\u201d. Tumeaine arvatakse eksisteerivat oma taustakiirguse ning gravitatsioonilise m\u00f5ju t\u00f5ttu n\u00e4htavale ainele, kuid see ei kiirga n\u00e4htavat valgust ning ei ole vastastikm\u00f5jus \u00fchegi teise ainega muidu, kui gravitatsiooni kaudu. Hoolimata tabamatutest t\u00f5enditest oma olemasolu kohta, arvatakse seda moodustavat umbes 23 protsenti kogu Universumist (\u00fclej\u00e4\u00e4nud 4 protsenti arvatakse koosnevat \u201cnormaalsest\u201d ainest ning 73 protsenti tumedast energiast \u2013 tundmatust j\u00f5ust, mis vastutab Universumi kiireneva laienemise eest). Kuigi tumeainet arvatakse m\u00f5jutavat Universumi evolutsiooni gravitatsiooniliselt, ei tea teadlased siiani, mis see t\u00e4pselt on.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Galaktika keskmes arvatakse olevat tumeainet suures tiheduses. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

\u201cP\u00f5hjus, miks me ei n\u00e4e tumeainet otseselt, seisneb selles, et see koosneb v\u00e4ga n\u00f5rgalt vastastikm\u00f5ju avaldavast ainest,\u201d s\u00f5nas Hooper. Ta esitas p\u00f5hiautorina artikli ajakirjale Astrophysical Journal<\/em>, pealkirjaga \u201cTumeaine ja planeetide elamisk\u00f5lblikkus\u201d, mis kirjeldab \u00fcht tumeaine teooriat, mis on tuntud kui \u201cn\u00f5rgalt suhestuvad massiivsed osakesed\u201d (weakly interacting massive particles<\/em>). \u201cJust sel p\u00f5hjusel ei avalda tumeaine vastastikm\u00f5ju \u2013 ega tee eriti midagi muud. See on praktiliselt inertne ning ei tooda seega palju kasutatavat energiat.\u201d<\/p>\n

Hooper ja Steffen on aga v\u00e4lja pakkunud v\u00f5imaluse, kuidas tumeainest eralduv v\u00e4hene energia v\u00f5iks aidata hoida planeete soojana. M\u00f5ned osad galaktikast \u2013 eriti galaktika keskosas ning k\u00e4\u00e4busgalaktikate koores, mis on ka meie oma Linnutee satelliitideks \u2013 sisaldavad palju suuremas konsentratsioonis tumeainet, lausa sadades v\u00f5i tuhandetes kordades tihedamalt kui meie P\u00e4ikese l\u00e4hedane piirkond. Hooper ja Steffen arvutasid v\u00e4lja, et kui tumeaine osakesed hajuvad aatomituumadega kiviste planeetide koortes, kaotavad nad impulssi ning m\u00f5jutuvad gravitatsioonist, vajudes planeedi koorde, kus nad annihileeruvad ning vabastavad energiat.<\/p>\n

\u201cKui tumeaine osake m\u00f6\u00f6dub planeedist, siis on v\u00f5imalus, et see p\u00f5rkub kokku aatomiga ning kaotab osa oma kiirusest ja impulsist,\u201d selgitas Hooper. \u201cKui see on juhtunud, v\u00f5ib see taas kosmosesse lendamise asemel kinnituda planeedile gravitatsioonij\u00f5u t\u00f5ttu. Siis ei kulu kaua aega, kuni tumeaine osake vajub planeedi koorde, kuhu see ka j\u00e4\u00e4b.\u201d<\/p>\n

\"\"<\/a>

Arvatava tumeaine levimine l\u00e4bi Universumi. Pilt: NASA\/UNC<\/p><\/div>\n

Kosmose tumeaine rikastes piirkondades v\u00f5ib koguneda piisavalt tumeainet \u201cSuper-Maadesse\u201d \u2013 kivistesse, meie koduplaneedist mitmekordselt suurema massiga planeetidesse \u2013, varustamaks kauget maailma piisava energiaga, et hoida seda vedela vee eksisteerimiseks vajaliku soojusega. See kehtib isegi kaugel t\u00e4he eluk\u00f5lblikust alast, mida tavaliselt kirjeldatakse kui distantsi t\u00e4hest, kus temperatuur koos teiste faktoritega v\u00f5imaldab veel s\u00e4ilida planeedi pinnal vedelas olekus, mis on h\u00e4davajalik tingimus meile tuntavaks eluks. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iksid tumeaine rikkad planeedid laiendada elutsetavat tsooni ning t\u00f5sta v\u00f5imalike asukohtade arvu, kust oleks v\u00f5imalik leida elu.<\/p>\n

Kui tahes intrigeeriv see ka pole, v\u00f5ib see olla liiga hea, et olla t\u00f5si. \u201cOlen umbusklik selle suhtes, kui levinud tumeaine poolt soojendatud planeedid tegelikult on,\u201d s\u00f5nas astrobioloog Lewis Dartnell<\/strong>. \u201cKuigi nende mudel on koosk\u00f5las m\u00f5nede teooriatega loodusest ning tumeaine levimisest, paistab see vajavat \u00fcpris kindlaid tingimusi. N\u00f5nda haruldasi planeete oleks pea v\u00f5imatu tegelikkuses avastada.\u201d<\/p>\n

Sellegipoolest, kuna meie galaktikas on arvatud eksisteerivat miljardeid planeete, paistab olevat v\u00f5imalik, et m\u00f5nedele planeetidele v\u00f5ib tumeaine osutuda kasulikuks. Need maailmad oleksid t\u00f5en\u00e4oliselt Maast v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n

\u201cElu planeedil, mida soojendab tumeaine, oleks t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga erinev Maal esinevast elust,\u201d v\u00e4idab Hooper. \u201cN\u00e4iteks on paljud Maal esinevatest taimeliikidest arenenud p\u00e4ikesevalgusest energiat kogudes. Tumeaine poolt energiaga varustatud planeedil tuleks energia planeedi keskelt ning sealne elu peaks leidma teisi mooduseid selle energia kasutamiseks.\u201d<\/p>\n

Hooper ja Steffen v\u00e4idavad oma artiklis, et soojus, mis eraldub tumeaine annihilatsiooni k\u00e4igus, v\u00f5iks hoida planeeti eluk\u00f5lblikuna triljoniteks aastateks \u2013 isegi oma t\u00e4he eluajast kauem.<\/p>\n

Oma skeptilisusest hoolimata tunnustab Dartnell Hooperi ja Steffeni t\u00f6\u00f6 t\u00e4htsust. \u201cSee on intrigeeriv idee ning astrobioloogia vajab sellesarnaseid tervistavaid, v\u00e4rskeid ja julgeid ideid.\u201d<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Dark Matter and the Habitability of Planets<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tumeaine, mis arvatakse eksisteerivat oma gravitatsiooniliste m\u00f5jude t\u00f5ttu Universumile, on teadlaste jaoks siiani m\u00f5istatuslik. Uus uurimus aga v\u00e4idab, et tumeaine v\u00f5ib aidata elul areneda ning p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da kaugetel planeetidel v\u00e4ljaspool meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi. Kui m\u00f5elda sellele, mis toetaks elu teisel planeedil, pole tumeaine t\u00f5en\u00e4oliselt esimene m\u00f5te, mis p\u00e4he tuleb. Dan Cooper ja Jason Steffen aga arvavad, […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47,48,55],"class_list":{"0":"post-18058","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"tag-maavalise-elu-otsingud","9":"tag-tumeaine","10":"entry","11":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18058","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18058"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18058\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18058"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18058"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18058"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}