{"id":1807,"date":"2010-03-08T16:51:34","date_gmt":"2010-03-08T13:51:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1807"},"modified":"2011-08-08T23:23:21","modified_gmt":"2011-08-08T20:23:21","slug":"grafeenkihtide-valmistamine-kristallatsiooni-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1807","title":{"rendered":"Grafeenkihtide valmistamine kristallatsiooni abil"},"content":{"rendered":"

Selle avastamisest \u00a0saadik on grafeen j\u00e4tkuvalt huvi \u00e4ratanud. Mitmel erineval viisil grafiidist saadav grafeen on moodustatud \u00fchest kihist kuusnurkselt paiknevatest s\u00fcsiniku aatomitest. Oma ehituse t\u00f5ttu pakub grafeen k\u00f5ige rohkem huvi just nanostruktuuride vallas. Lisaks grafeeni t\u00e4nu selle elektrilistele ja optilistele omadustele v\u00f5imalik kasutada alternatiivina muudele materjalidele nii elektroonikas kui ka sensorites. R\u00e4\u00e4gitakse ka grafeeni kasutamise v\u00f5imalustest energiaga seotud rakendustes. Grafeenlehti erinevail viisidel kombineerides on v\u00f5imalik muuta selle omadusi ning panna see t\u00e4itma erinevaid funktsioone.<\/strong><\/p>\n

Kahjuks on grafeeni valmistamine aga keeruline protsess. Samuti on siiani olnud m\u00f5neti keeruline ka grafeeni kihtide paksuse kontrolli all hoidmine. Lahenduseks sellele probleemile on v\u00e4lja m\u00f5elnud grupp teadlasti California \u00fclikoolist\u00a0 Berkeley’s. <\/strong>Vastav artikkel\u00a0\u201cMetal-catalyzed crystallization of amorphous carbon to graphene\u201d ilmus ajakirjas Applied Physics Letters<\/em>.<\/p>\n

,,Valmistatava grafeeni paksuse kontrolli all hoidmine on v\u00e4ga t\u00e4htis,” s\u00f5nas Ali Javey<\/strong>, selle projekti juht. ,,Meie l\u00e4henemine seisneb mittekristalse s\u00fcsiniku \u00a0muutmises kristalseks grafeeniks. Me leidsime, et kontrollides esialgse amorfse s\u00fcsiniku paksust on v\u00f5imalik kontrollida ka kristalse grafeeni paksust. T\u00e4nu meie protsessile on v\u00f5imalik paremini kindlustada saadava grafeeni omadusi, ning see on erinevate rakendustega seoses v\u00e4ga vajalik.”<\/p>\n

Javey ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutasid senisest grafeeni valmistamise meetodist erinevat viisi. ,,Suuremas osas on kasutatud keemilise sadestamise protsessi,” seletab ta. ,,Substraadil on katal\u00fc\u00fctiline kiht ning kuumutamise ajal lastakse kambrisse s\u00fcsinikku sisaldavat gaasi nii, et s\u00fcsinik sadestub. Et\u00a0 see pole aga kinnine protsess, t\u00f5mbub ligi pea l\u00f5pmatu arv keskkonnas leiduvaid s\u00fcsiniku aatomeid. Seet\u00f5ttu ongi raske kontrollida saadavate s\u00fcsiniku kihtide arvu.”<\/p>\n

V\u00f5ti kontrolli saavutamiseks seisneb sellise keskkonna loomises, kus s\u00fcsiniku aatomite arv oleks piiratud. ,,Oma protsessis kasutasime me tahket s\u00fcsinikuallikat, mis sadestatakse substraadile l\u00f5pliku paksusega kihina. Sinna peale asetatakse katal\u00fc\u00fctiline kiht. Kuna kontrolli all on juba esialgse s\u00fcsiniku kihi paksus on v\u00f5imalik kontrollida ka saadavate kihtide arvu,” seletab Javey.<\/p>\n

,,See on t\u00e4htis kuna s\u00fcsinikukihi paksus m\u00f5jutab otseselt grafeeni elektrilisi, optilisi ja mehaanilisi omadusi. Suutlikkus kontrollida grafeenikihte lubab toota grafeeni erinevateks otstarveteks, mis aga suurendab grafeeni kasutusv\u00f5imalusi \u00fcle\u00fcldises skaalas,” lisab ta.<\/p>\n

J\u00e4rgmiseks sammuks on teha kindlaks kas sel viisil ning keemilisel sadestamisel saadud grafeeni kvaliteedid \u00fchtivad. ,,See on igatahes paljulubav,” on Javey kindel. ,,V\u00f5rdlemiseks kasutasime Ramani spektroskoopiat ning sellest selgus et kvaliteet on hea. Kvaliteedi veel paremaks hindamiseks valmistume lisaks l\u00e4bi viima ka elektrilist anal\u00fc\u00fcsi.”<\/p>\n

Javey loodab, et tulevikus v\u00f5imaldab selline meetod grafeeni laialdasemat kasutust. ,,Grafeenile on mitmeid rakendusi, kuid m\u00f5istes selle olemust\u00a0 paremini on meil v\u00f5imalus sellest veel rohkem kasu saada.”<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma teisteks liikmeteks olid Roya Maboudian<\/strong> ning tema kolleegid Berkeley \u00fclikoolist.<\/p>\n

Lisaks:<\/strong><\/p>\n

Artikkel ajakirjas Applied Physics Letters<\/em>:<\/strong> http:\/\/link.aip.org\/link\/?APPLAB\/96\/063110\/1<\/a><\/p>\n

Artikkel lehel Physorg.com:<\/strong> http:\/\/www.physorg.com\/news186755474.html<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle avastamisest \u00a0saadik on grafeen j\u00e4tkuvalt huvi \u00e4ratanud. Mitmel erineval viisil grafiidist saadav grafeen on moodustatud \u00fchest kihist kuusnurkselt paiknevatest s\u00fcsiniku aatomitest. Oma ehituse t\u00f5ttu pakub grafeen k\u00f5ige rohkem huvi just nanostruktuuride vallas. Lisaks grafeeni t\u00e4nu selle elektrilistele ja optilistele omadustele v\u00f5imalik kasutada alternatiivina muudele materjalidele nii elektroonikas kui ka sensorites. R\u00e4\u00e4gitakse ka grafeeni kasutamise […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-1807","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-grafeengrafaan","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1807"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1807\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1807"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1807"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}