{"id":18088,"date":"2011-06-27T23:03:11","date_gmt":"2011-06-27T20:03:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18088"},"modified":"2011-08-08T23:02:46","modified_gmt":"2011-08-08T20:02:46","slug":"plasma-probleem-mullidega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18088","title":{"rendered":"Plasma: probleem mullidega"},"content":{"rendered":"

Mitme miljoni kraadi juures keeva plasma kontrollimine on tuumade s\u00fcnteesi – meie tulevase suure energialootuse – v\u00e4ljakutse. EPFL\u2019I (Ecole Polytechnique Federale de Lausanne<\/em>)\u00a0Plasmaf\u00fc\u00fcsika Uurimiskeskus avaldas \u00e4sja kaks teadusartiklit, mis edendavad teadmisi selles vallas.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Plasma. Pilt: Alain Herzog<\/p><\/div>\n

Kui plasmasid saaks kontrollida, v\u00f5iks \u00fchel p\u00e4eval olla v\u00f5imalik kasutada tuumas\u00fcnteesi energiaallikana. Nagu t\u00e4htedeski, keeb see \u00fclikuum aine aga pidevalt, mis muudab selle reaktoris kontrollimise keeruliseks. Plasmas esinevad ebastabiilsused loovad mullisarnaseid \u201claike\u201d, mis v\u00f5ivad l\u00f5hkedes kahjustada reaktori sisemisi seinu. Teadlased \u00fcritavad leida v\u00f5imalusi stabiliseerimaks plasmat tuumast pinnani v\u00e4lja. Kaks CRPP uurimust\u00f6\u00f6 meeskonda tegid hiljuti selles vallas edusamme, parandades meie arusaama nendest ebastabiilsustest, vahendab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Pealispinnal<\/strong><\/p>\n

Pinnal esinevad ebastabiilsused ilmnevad kiududena. F\u00fc\u00fcsikud tegid vaatlusandmete p\u00f5hjal kindlaks, et need struktuurid p\u00e4rinevad plasmas levivatest lainetest. Nad selgitasid v\u00e4lja laine d\u00fcnaamika ning seej\u00e4rel m\u00f5\u00f5tsid t\u00e4pselt kiudude omadusi (eriti elektrilisi), kasutades instrumente, mis on v\u00f5imelised salvestama 250\u00a0000 kaadrit sekundis. Need m\u00f5\u00f5tmised esindavad suurt saavutust, sest vaid m\u00f5ne sentimeetri pikkused kiud liiguvad kiirusel kaks kilomeetrit sekundis ligi 50\u00a0000\u00b0C-sel temperatuuril, omades 80 kilomeetrise tunnikiirusega liikuva 10-tonnise veoauto energiat. Sellegipoolest \u00f5nnestus teadlastel vaatluse k\u00e4igus avastada, et kiud on v\u00f5imelised looma oma voolu. Sellega kinnitasid nad Christian Theileri v\u00e4ljapakutud teooriat.<\/p>\n

T\u00e4nu sellele avastusele saab olema v\u00f5imalik sisestada elektrivoolu otse kiududesse. Eksperimendi juht Ivo Furno<\/strong> selgitas: \u201cMullide moodustumise \u00e4rahoidmine on v\u00e4ga keeruline, kuid v\u00f5ib olla v\u00f5imalik kontrollida nende kiirust ja trajektoori.\u201d Plasma k\u00f5rgendatud temperatuuri t\u00f5ttu on vajalik seda m\u00f5jutada kiudude kontrollimiseks ilma otsese kontaktita, mist\u00f5ttu on see tehnika eriliselt paljut\u00f5otav. Avastusel saab olema v\u00e4ga t\u00e4htis m\u00f5ju uurimust\u00f6\u00f6le, sest kiud esinevad k\u00f5ikides \u201ctokamaks<\/em>ides\u201d ehk tuumafusiooni reaktorites olevates plasmades.\u00a0 Kiudude k\u00e4itumise kontrollimist ITERi tokamak<\/em>is peetakse lausa projekti edu v\u00f5tmeks.<\/p>\n

Tuumas<\/strong><\/p>\n

EPFL\u2019I TCV-sarnastes reaktorites hoitakse plasma tuuma \u00fclik\u00f5rgel temperatuuril \u2013 saja miljoni kraadi l\u00e4hedal \u2013 nii kaua kui v\u00f5imalik, loomaks fusioonireaktsioone. Selleks piiravad f\u00fc\u00fcsikud plasma magnetv\u00e4ljade abil. Vaatamata oma pingutustele tekivad koores endiselt kuumad mullid ning on oht, et mitmed mullid koonduvad ja p\u00e4\u00e4sevad l\u00f5puks pinnale.<\/p>\n

Timothy Goodmani <\/strong>juhitud teadlastegrupil \u00f5nnestus esmakordselt kontsentreerida kiirgust ekvivalentselt tuhande mikrolaineahjuga vaid m\u00f5ne millimeetri t\u00e4psusega, kasutades selleks peeglite komplekti, mida on v\u00f5imalik reaalajas kohandada. Selle v\u00f5imsa kiirega \u00f5nnestus neil \u00e4ra hoida mullide v\u00f5imendumist ilma plasma tuumas tekkinud reaktsioone h\u00e4irimata.<\/p>\n

\u201cStabiilsuse hoidmiseks peavad f\u00fc\u00fcsikud sekkuma plasmasse nagu kirurgid \u2013 v\u00f5imalikult v\u00e4he sissetungival moel,\u201d lisas Ambroglio Fasoli. See uurimust\u00f6\u00f6 t\u00e4histab uut sammu teekonnal tuumas\u00fcnteesi kontrollimise suunas. Selle saabumine on ka \u00f5igeaegne: mitte ainult pole konventsionaalne tuumaelekter p\u00f5hjalikus uurimises, vaid s\u00fcnteesi potentsiaalile n\u00f5utakse ka t\u00f5endeid.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartiklid:<\/p>\n

“Direct Two-Dimensional Measurements of the Field-Aligned Current Associated with Plasma Blobs<\/a>”<\/p>\n

“Sawtooth Pacing by Real-Time Auxiliary Power Control in a Tokamak Plasma<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mitme miljoni kraadi juures keeva plasma kontrollimine on tuumade s\u00fcnteesi – meie tulevase suure energialootuse – v\u00e4ljakutse. EPFL\u2019I (Ecole Polytechnique Federale de Lausanne)\u00a0Plasmaf\u00fc\u00fcsika Uurimiskeskus avaldas \u00e4sja kaks teadusartiklit, mis edendavad teadmisi selles vallas. Kui plasmasid saaks kontrollida, v\u00f5iks \u00fchel p\u00e4eval olla v\u00f5imalik kasutada tuumas\u00fcnteesi energiaallikana. Nagu t\u00e4htedeski, keeb see \u00fclikuum aine aga pidevalt, mis muudab […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18088","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18088"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18088\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18088"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18088"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}