{"id":18158,"date":"2011-06-30T00:46:59","date_gmt":"2011-06-29T21:46:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18158"},"modified":"2011-06-30T14:53:02","modified_gmt":"2011-06-30T11:53:02","slug":"uus-maailmarekord-seni-tugevaim-magnetvali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18158","title":{"rendered":"Uus maailmarekord: seni tugevaim magnetv\u00e4li"},"content":{"rendered":"<p>N\u00e4dal aega tagasi p\u00fcstitati HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris magnetinduktsiooni suuruse uus maailmarekord, 91.4 T (tesla, magnetinduktsiooni \u00fchik). Rekordini viis Dresdeni HLD (High Magnetic Field Laboratory Dresden) teadlaste, eesotsas Sergei Zherlitsyniga, valmistatud eriline elektromagnetpool. Paarsada kilo kaaluv pool suudab nimetatud v\u00e4lja alal hoida vaid m\u00f5ned millisekundid, ent seegi aeg v\u00f5imaldab teadlastel kasulikku t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n<p>\u201eMe ei aja taga maailmarekordeid, vaid \u00fcritame luua kasulikku t\u00f6\u00f6riista materjaliteadlastele,\u201c selgitab HLD direktor Joachim Wosnitza. Teadlased on tugevaima magnetv\u00e4ljaga seadme kasutamise \u00fcle uhked. See annab uurimist\u00f6\u00f6des eelise. Mida tugevam v\u00e4li, seda t\u00e4psemalt saavad teadlased uurida uuenduslikke elektritakistuseta \u00fclijuht-elektroonikakomponentide tehnoloogiaid. Taolisi magnetv\u00e4ljasid tekitatakse elektrivoolu juhtimisel l\u00e4bi vasest pooli.<\/p>\n<p>Ent poolis tekitatud magnetv\u00e4li m\u00f5jutab ka selles kulgevat voolu, \u00fcritades laengukandjaid poolist v\u00e4lja t\u00f5ugata. Mida tugevam on vool, seda suuremad on j\u00f5ud. N\u00e4iteks 25 T magnetv\u00e4li suudab juba vasest juhi purustada. Joachim Wosnitza toob tervikpildi loomiseks n\u00e4ite olmeelektroonikast \u2013 keskmise k\u00fclmkapi mootori magnetv\u00e4lja tugevus on 0.05 T.<\/p>\n<div style=\"width: 210px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.hzdr.de\/db\/PicM?pOid=33776\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.hzdr.de\/db\/PicM?pOid=33776\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"230\" \/><\/a><p class=\"wp-caption-text\"> Dresdeni tugeva magnetv\u00e4lja labori teadlased valmistavad uut magnetpooli ette eksperimendiks...<\/p><\/div>\n<p>Tulevikumaterjalide elektrilaengute suuruste m\u00e4\u00e4ramiseks on vaja v\u00e4ga suuri magnetinduktsiooni v\u00e4\u00e4rtusi, n\u00e4iteks 90 \u2013 100 T. \u201eSajateslases v\u00e4ljas tekitaks Lorentzi j\u00f5ud (loe l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Lorentzi_j\u00f5ud\">siit<\/a>) poolis j\u00f5u, mis on 40 000 korda suurem merepinnale m\u00f5juvast atmos\u00e4\u00e4rir\u00f5hust. Selline v\u00e4li sunniks vaskjuhi plahvatama. Seet\u00f5ttu kasutavadki teadlased erilisi vasesulameid, mis suudavad karmidele tingimustele vastu panna. Lisaks erilistele sulamitele kaetakse pooli keerud eriti tugevast fiibrist korsetiga. Sarnaseid materjale kasutatakse n\u00e4iteks kuulikindlate vestide valmistamisel. HZDR tehnikud keeravad kuus korsetiga juhet pooliks, mille s\u00fcdamikus on 16 mm avaus. Katse seadistus v\u00f5imaldab l\u00fchikeste 0.02 s vooluimpulssidega tekitada 50 T magnetv\u00e4lja.<\/p>\n<p>50 T on aga varasemast Ameerika Los Alamose laboris p\u00fcstitatud 89 T v\u00e4ljast oluliselt v\u00e4iksem. Rekordv\u00e4ljundi saamiseks lisati HLD poolile teine kaheteistkihiline pool. V\u00e4limine keerukiht on aga n\u00f5rgema vastupidavusega kui sisemine, suutes juhtida voolu, milles tekitatud j\u00f5ud on v\u00f5rdelised 2500 kordsele atmosf\u00e4\u00e4rir\u00f5hule. V\u00e4list keerukihti katab ja toestab plastmassist korsett, mille toel suudetakse viiendiksekundiliste vooluimpullsidega tekitada 40 T magnetv\u00e4li. Koos sisemise keerukihiga saadaksegi kokku enam kui 90 T v\u00e4lja tugevus. Lisaks k\u00f5igele \u00fcmbritseb komposiitpooli terasest mantel. Pooli koguk\u00f5rguseks on 55 cm ja l\u00e4bim\u00f5\u00f5duks 32 cm. V\u00e4liselt sarnaneb elektromagnet keskmisest suurema vee\u00e4mbriga. Seadme arendamiseks kulus n\u00e4dalaid. Raske t\u00f6\u00f6 vilju saavad n\u00fc\u00fcd maitsta teadlased k\u00f5ikjal maailmas, kelle uurimist\u00f6\u00f6des on suured v\u00e4ljatugevused h\u00e4davajalikud.<\/p>\n<p>Dresdeni labori ukse taga on pikk ja elav j\u00e4rjekord. Euroopa, Ameerika ja Jaapani teadlased reserveerivad j\u00e4rjepanu materjaliuuringuteks HZDR laborisse aegu. Dresdenis paiknevad viie pooliga viis tuba ei suuda enam koormusele vastu panna. 2015. aastaks kavatsetakse valmistada kuus sarnast \u201epulss-pooli\u201c (pulse cell). J\u00f5udmine maailmarekordini ei ole teadust\u00f6\u00f6 indu v\u00e4hendanud, pigem vastupidi, huvi suureneb ja t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-06-world-strongest-magnetic-fields.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00e4dal aega tagasi p\u00fcstitati HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris magnetinduktsiooni suuruse uus maailmarekord, 91.4 T (tesla, magnetinduktsiooni \u00fchik). Rekordini viis Dresdeni HLD (High Magnetic Field Laboratory Dresden) teadlaste, eesotsas Sergei Zherlitsyniga, valmistatud eriline elektromagnetpool. Paarsada kilo kaaluv pool suudab nimetatud v\u00e4lja alal hoida vaid m\u00f5ned millisekundid, ent seegi aeg v\u00f5imaldab teadlastel kasulikku t\u00f6\u00f6d teha. \u201eMe ei [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":18159,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18158","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18158","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18158"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18158\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18158"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18158"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18158"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}